Privaatne pesa korrusmajade külje all

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paekivist teerajad ääristavad hoolsalt pöetud muru. Aia tagumises servas on marjapõõsad, maasikad, ilu- ja tarbepeenrad, maja külje all väikesed okaspuuvormid.
Paekivist teerajad ääristavad hoolsalt pöetud muru. Aia tagumises servas on marjapõõsad, maasikad, ilu- ja tarbepeenrad, maja külje all väikesed okaspuuvormid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rohu 56 asub võrdlemisi tiheda liiklusega tänava ääres, krundi teises küljes on kiviviske kaugusel korterelamud. Ometi tundub õues olemine mõnusalt privaatne: vaadet varjavad noored puud ja majaperemehe Andrus Jõhviku enda kätega laotud katusealune.


1928. aastal ehitatud maja juurde kuulusid kunagi küllalt suured maad, praegusel krundil on neist säilinud umbes kolmandik. Kui pererahvas maja ostis, lokkas krundil selline võsaga segatud heinamaa, et nääpsuke perenaine Ülve aiast vaevu välja paistis. Aia taga tühermaal sulatasid "geoloogid" metalli, seepärast oli Jõhvikutel kõige esimene töö istutada hekk, et trööstitut vaadet varjata.



Vana maja kapitaalremondiga algasid tööd risusel krundilgi. Andruse sõnutsi avastati, et asutakse sisuliselt prügimäel, sest läbi aegade olid siin elanud inimesed matnud maapõue kogu oma saasta ja jääkproduktid. Pikka aega kestsid põhjalikud kaeva-mis- ja mullatööd, et kuidagi koduhoovi puhastada.



"See oli kolossaalne töö," meenutas Andrus Jõhvik. "Mullast tuli välja kõikvõimalikke asju. Mul tekkis omamoodi hasart, sattudes tsaariaegsete taldrikute kildude soone peale, mis mulle kui koduarheoloogile väärtust omasid."



Samuti avastas pere, et läbi nende aia kulgeb aktiivse liiklusega mutimetroo: aiatooli murule toetades oli mutiauku vajumine kindlustatud. Õnneks pani muttide ülbusele piiri noore lambakoera Eeva perretulek.



Praegu on kõige vaevalisemad tööd lõppenud ja pereema saab rahus peenardega majandada. Aiakujundusele seab naise sõnutsi piirid koer oma jooksuradadega, seepärast asuvad peenrad põhiliselt krundi servades. Aias kasvavad vanad õunapuud, on noori okas- ja ilupuid, pisut maasikaid ja sõstraid, nurgake tillile-sibulale ning muidugi palju lilli.



Andrus on uhke paekivist oma kätega laotud katusealuse üle, mida tööde mahtu arvestades kutsutakse mausoleumiks. Muidu piirduvat tema arusaamised aiatöödest suhtega mees ja muruniiduk.



"Siin on kõik alles nii poolik, tahaks katusealusesse väliköögi ehitada ja väikese basseini rajada," avaldas Ülve. "Suvel ei taha ju toas eriti olla, siis saaks õues veel rohkem aega veeta."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles