Hansapanga peaanalüütik Maris Lauri kutsus ettevõtjaid üles töötajatele kõrgemat palka maksma, sest muidu lahkub parem tööjõud välismaale ja Eestit ootab ees pikaajaline majandusseisak. Urmas Luik

Hansapanga peaanalüütiku Maris Lauri arvamuse kohaselt loobuks keskmine eestlane välismaale tööle minemast, kui tema kuupalk oleks 11 000 – 12 000 krooni, praegu on keskmine palk kolmandiku võrra väiksem.

Hansapanga Lääne-Eesti regiooni ja Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse korraldatud majandusteemalisel pärastlõunal esinenud Lauri ütles, et lähiajal ootavad Eesti ettevõtjaid ees probleemid tööjõuga. Et järjest tihenevas konkurentsis ellu jääda, tuleb leppida väiksema kasumlikkusega, olla tähelepanelikum kulude osas ning korraldada tootmine-teenindamine ümber kallimasse turunišši.

Lätis ja Leedus on lahkujaid rohkem

“Kas on olemas riiklik programm, et tööjõu väljavoolu Eestist peatada?” tahtis üks ettevõtja teada.

“Sellist programmi ei ole, ei riigil ega ühelgi erakonnal. Mingil hetkel sunnib olukorra tõsidus otsustama. Tõenäoliselt alustab kõva palgatõusuga riigisektor ja jagab laiali selle kaks-kolm miljardit, mis meil on,” vastas Lauri.

Hansapanga peaanalüütik tõdes, et Eestil on tööjõu lahkumisega veel hästi läinud. Hinnanguliselt on välismaale kõrgemat palka ja teistsuguseid töökogemusi otsima läinud 10 000 – 20 000 inimest ehk kuni kolm protsenti tööealisest elanikkonnast.

“Lätis-Leedus hinnatakse lahkunute hulka kümne protsendini tööealisest elanikkonnast,” rääkis Lauri. “Väga madal palk ja kõrge tööpuudus ei kao inimeste mälust kiiresti. Leedus on praegu väga kõrge palgakasv, aga inimesed lahkuvad endiselt.”

Lauri oli koostanud tabeli, milles võrreldi Eesti palku, hinnataset ja tootlikkust Saksamaa, Soome ja Suurbritannia vastavate näitajatega. Saksamaa palk on Eestist 6, Soome palk 4,8 ja Suurbritannia palk 6,2 korda suurem. Hinnatase on aga Saksamaal 1,7 korda, Soomes 1,9 korda ja Suurbritannias 1,6 korda meist kõrgem.

Madalad palgad viivad majandusseisakuni

Hinnatasemega sarnased on ka tootlikkuse näitajad. Saksamaa tootlikkus on 1,8, Soome tootlikkus 2 ja Suurbritannia tootlikkus 1,9 korda Eesti omast kõrgem.

Palk on ühinenud Euroopas tööjõu hind, meeldib see mõnele ettevõtjale või mitte.

Kui Eesti töötajate palgad ei tõuse, pidurdub majanduskasv Lauri väitel paari aasta pärast järsult ja majandus läheb pikaajalisse seisakusse.

Mõneti oleme juba praegu hiljaks jäänud, sest järsku palgatõusu on riigil ja ettevõtjatel väga keeruline ette võtta.

Neli tuhat krooni kuus teenivat päästetöötajat ei huvita põhjendused, miks riik neid nii madalalt väärtustab. Nad teavad, et Soomes teenib ehitaja 30 000 – 40 000 krooni kuus.

Intervjuus Eesti Televisioonile leidis Lauri, et madalapalgaliste töötasu tuleks tõsta korraga ja palju, sest kümne-kahekümne protsendi kaupa jupitamine ei päästa enam midagi.

Odava tööjõu eelis on ammendumas. Pärast 2013. aastat võib Eestile antav Euroopa Liidu abiraha väheneda, sest me saame jõukamaks ning Euroopa Liitu astuvad Eestist vaesemad maad.

Lauri sõnul on Eesti 180 riigist jõukuselt 43. kohal. “Seda on Luksemburgist 24% ja Soomest pisut üle 50%, kuid näiteks Venemaaga võrreldes oleme kaks korda jõukamad.”

Juba Ford maksis oma töölistele rohkem

Eesti demograafiline seis on vilets. Rahvas vananeb, rahvaarv väheneb, tööealiste arv kahaneb kiiresti.

Teistest Euroopa Liidu riikidest võib Eestisse tööjõudu tulla Poolast ning pärast liidu laienemist Rumeeniast ja Bulgaariast, kuid rikkamad riigid on neile lähemal ja atraktiivsemad.

“Võõrtööjõud toob hiljemalt järgmise põlvkonna puhul kaasa sotsiaalsed probleemid. See põlvkond enam odavat tööd ei tee ja võib niisama kähku lahkuda,” hoiatas Lauri.

Mis on Eesti ettevõtjatele lahendus? Maksta kõrgemat palka, kaasata paindliku töörežiimiga pensionäre, õppureid, emasid, puuetega inimesi jne. Ja muuta töö tootlikumaks.

Kõrgem palk tähendab kõrgemat tootlikkust ja võimalust rohkem kulutada. Sissetulekute kasv suurendab kallima kauba ja teenuste tarbimist. Teenused on valdavalt kodumaised, kallim kaup on paljudes artiklites Eesti kaup.

“Kokkuvõttes saame tugevama, rikkama ja stabiilsema majanduse. Meenutagem, et juba Ford maksis töölistele teiste ettevõtetega võrreldes kõrgemat palka, et tema töölised jõuaksid auto osta,” lausus Lauri.