| |
|
 |
Ettevõtluse alustamise toetuse jagajate komisjonis oma massaažisalongiga naerualuseks saanud Imbi Tõnissoni käte alla on praegu soovijaid rohkem, kui ta teha jõuab.
Henn Soodla
|
 |
Toetuse jagajad lõid Kaisma naised auti
(12)
18.04.2006 00:01
Silvi Kanošina, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Pärnus töötute koolituse läbinuist kolm Kaisma naist peavad alandavaimaks kogemuseks oma elus käiku ettevõtluse alustamise toetusraha jagamise komisjoni ette.
Ettevõtluskoolituse läbimise järel oma firma asutamiskava komisjoni ees kaitsnud Selma Ustav, Imbi Tõnisson ja Hiie Lilienthal tunnistavad üksmeeles, et suhtumine neisse oli halvustav, neid võeti kui vastutustundetuid ja saamatuid maakaid, kes püüavad komisjonilt raha välja meelitada väikesesse valda mittevajaliku, liiga luksusliku või utoopiliselt suure ettevõtte rajamise kavaga. “Ütlen ausalt, et kuigi mina sain osalise toetuse, ei olnud komisjoni ees käimine meeldiv kogemus,” tõdeb Ustav, Kaisma vallavolikogu esimees. Pilvedest alla Ustav, kes kaitses komisjoni ees oma kava pakkuda kaismalastele lasteaiavälisel ajal laste hoiuteenust, meenutab, kuidas üks komisjoni liige tänitas, miks ta nii kallist varustust osta tahab. “Tulgu ma pilvedest alla, sest isegi temal polevat töökohas nii luksuslikku arvutit, kui mina tahtvat laste jaoks osta.” Ustav taotles ettevõtluse alustamiseks 20 000 krooni, ent komisjon leidis, et 15 000 kroonist peaks talle piisama. “Raha rahaks, kuid see, kuidas mu kava kahtluse alla pandi, oli alandav,” nendib Ustav. “Koolitusel rõhutati meile iga päev, et see on teie võimalus, tehke äriplaan ja võtke oma ettevõtte rajamist täie tõsidusega. Seda ma ju tegingi. Väga kahju oli, et ühtki maaelu asjatundjat komisjonis ei olnud, kes võtnuks meid, maakaid, kaitsta.” Mullu septembris Riigikogus vastuvõetud tööturuteenuste ja toetuste seadus sätestab kogunisti, et ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus kooskõlastatult töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega. “Meie puhul seda ei tehtud,” märgib Ustav. Tema kui vallavolikogu esimehe käest võinuks komisjon kas või samal istungilgi uurida, kas temaga samal päeval raha taotlevad kaks kaismalast on võimelised paberil plaanitut ellu viima. Pärnumaa omavalitsuste liidu esindaja, Koonga vallavanem Andres Hirvela kinnitab, et tema kuulub küll tööturuameti miskisse nõukogusse, mis pole kordagi koos käinud, kuid äriplaanide läbivaatamise komisjon pole tema rida. “Kuulsin kaismalastega juhtunust Kaisma vallavanema käest ja meil on kavas kutsuda tööturuameti Pärnu büroo juhataja Ivo Pärnat omavalitsuste liidu juhatuse ette starditoetuse kohta selgitusi jagama,” lubab ta. Nuttis lahinal Imbi Tõnisson, kes taotles toetust massaažisalongi avamiseks, räägib, et töinas komisjoni ees kui titt. “Ma olen ometi tugeva närviga inimene, kuid need seal suutsid mind endast välja viia,” põhjendab ta. “Nende jaoks oli see ülimalt naljavärk, et ühes sellises pisikeses kohas keegi massaaži vajab. Pealegi sain kuulda, et nad juba otsivad kaht sellist suli, kes said toetusraha, kuid jätsid firma asutamata.” Tõnisson sai toetust 10 000 krooni. See, et massaažilaud maksab 13 500 krooni, neile ei lugenud. Massaažisalong Kaismal töötab täisrauaga, soovijaid on enam, kui Tõnisson neid vastu võtta suudab. Lootust on, et kohalik pime noormees, kes Tallinnas praegu ametit õpib, tuleb talle appi. “Aitäh vallavalitsusele, kes mulle omas majas toa välja üüris,” tänab Tõnisson. Sendita lahkus komisjonist aga Hiie Lilienthal, Wendre kogemustega õmbleja. “Tõsi, mu ettevõte kasvas paberil pisut suureks, kuid nõustamisega andnuks ju seda viga parandada enne komisjoni ette minekut,” tõdeb ta. “Muidugi on mul kahju, sest luhta jooksid nii leping emafirmaga kui kahe titemamma lootused minu juures tööd saada.” Tööturuameti Pärnumaa osakonna juhataja Ivo Pärnat kinnitab, et kaismalastega pole miskit hullu sündinud. “Toetust ei peagi igaüks saama, saab ikka see, kelle äriplaan on raudselt vettpidav,” põhjendab ta. Pärnat loeb valeks ka seda, et maainimeste esindajat komisjonis ei olnud. “Ma olen kindel, et maavalitsuse rahandusosakonna juhataja on maaeluga kursis,” põhjendab ta. “Pealegi annavad äriplaanile eksperthinnangu oma ala asjatundjad, mis on komisjonile otsuse tegemisel aluseks.” Pärnat kinnitab, et sedakorda toetuseta jäänud
Lilienthalil on alati õigus oma uuendatud äriplaaniga nende palge ette ilmuda.
|