Noored ehitasid võidu roboteid

Täna ja eile Pärnu ühisgümnaasiumis toimunud tehnoloogiapäevadel võistlesid põhikoolinoored omavahel robotite ja sildade ehitamises.

Ühisgümnaasiumi kaks klassi olid tulvil põhikooli vanema vanuseastme noormeestest, kes Mindstormi legoklotsidest etteantud ülesandega sobivat robotit ehitasid. Kaks Are põhikoolist pärit tütarlast pakkusid juhendaja näpunäidete abil poistele väärilist konkurentsi. Koguni nii tugevat, et esimesel võistluspäeval õnnestus neidudel napsata konkursi kolmas koht.

Huvilised osalevad robotiringis

Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann selgitas, et Are põhikool osales robotikonkursil eelmisel aastal esimest korda, kuid nii edukalt, et pani võistluse kinni. Selle eest premeeris Tiigrihüppe Sihtasutus kooli nelja Mindstormi komplektiga, mis väliselt meenutavad tavalisi legoklotse, kuid on seotud peene elektroonikaseadmega ja maksavad ligikaudu 6000 krooni tükk.

Tiigrihüppe Sihtasutuse toel sai omale kümme robotikomplekti ühisgümnaasiumgi, kus alates sügisest tegutseb kaks korda nädalas robotiring. Ringi juhendaja Asko Aru sõnutsi osaleb selle töös regulaarselt viis tehnikahuvilist noormeest ja paarikuuse tegutsemisaja kohta on see tubli tulemus.

Konkursil “Robomiku”, mis tehnoloogiapäevade raames toimus, tuli noortel lahendada mitmesuguseid ülesandeid. Esimesel päeval pidid nad ehitama ja programmeerima roboti, mis suudaks maketil toimetada õigesse elupaika jääkaru ja pingviini, panna tööle tuulegeneraatori, süüdata elamus tuled ja koristada reostust.

“See ülesanne on tasemelt võrdne nendega, mida lahendatakse ülemaailmsetel võistlustel,” ütles Heilo Altin konkurssi korraldavast mittetulundusühingust Robootika. Lisades, et võistluste üks eesmärke ongi rahvusvahelisele tasemele jõuda.

Teisel võistluspäeval ehitati robotit, mis suudaks konkurendi sumoringis ümber ajada või sellest välja lükata.

Altini väitel pole klotsidest roboti ehitamine keeruline, kui kasutada etteantud jooniseid. “Täiskasvanu võib seda kokku panna tund-poolteist, kuid oskajal lapsel kulub umbes paarkümmend minutit,” nentis ta.

Pool tehnoloogiapäevadel osalenud noortest ei olnud varem robotitega tegelnud, kuid Altini kinnitusel olid nad pärast ülesande lahendamist teadmistelt samal pulgal robotiringis osalenutega.

Töökojas valmisid sillad

Koolidirektor Kuuskmanni jutu järgi läksid õpilased mõlemal päeval tegevusest nii hasarti, et unustasid õigel ajal lõunale minna ja pärast ürituse ametlikku lõppu nokitsesid koolimajas ööbinutena arvutiklassis klotside kallal edasi.

Samal ajal meisterdas kaks kaheksanda klassi poiste võistkonda ühisgümnaasiumi töökojas sildu. Sillaehitus käis valmis detailidest, kuid disaini mõtlesid noored ise. Samuti pidid nad välja arvutama silla kandevõime, maksumuse ja materjalikulu. Esitluse lõpus testiti konstruktsioonide kandevõimet robotitega, mis sõitsid sildadest üle.

Tehnoloogiapäevadel selgitati välja parimad silla- ja robotiehitajad, kellest Tallinna ja Tartu ürituse tulemusi arvesse võttes moodustatakse riiklik paremusjärjestus.

Tehnoloogiapäevi aitas rahastada haridus- ja teadusministeerium projekti “Teaduse populariseerimine” raames.

Järgmine “Robomiku” tuleb kevadel.