Täiega normaalne! Saate aru siis! Ma olen ju päris vähe õnnetu, sest viimasel ajal komistan ma ainult eriliselt jobude meeste otsa. Täitsa lõpp!

Ülikõva! Reedel kutsus mind üks vähe ilus mees välja. Autot tal ei ole, aga ta oli nii armas! Vähe ilusti ajas ju liibukat.

Aga normaalne muidugi! Läksime pubisse jooma ja saate aru siis, mis juhtus. Tüüp läks pellerisse ja oli päris vähe seal. Ja pärast läks jälle! On see siis normaalne või? Kutsus mu välja ja siis käis pelleris mingitele mõttetutele tšikkidele helistamas! Mis ta seal muud nii kaua tegi? Mingi vähe värdjas ju!

Lõpuks helistas veel keegi talle, kui lauas istusime, ja siis oli mu kannatusel piir! Kaua võib, eks? Lihtsalt mees petab sind niimoodi telefoniga avalikult! Tegin talle selgeks, kui loll mees ta on ja et sellisega ma enam ei kohtu.

Ükskord oli mul mees, kes tõi mulle kogu aeg lilli. Vähe ilus ju! Aga saate aru siis, mul oli lõpuks lilli nii palju, et ma ei mahtunud enam oma tuppa ära! Ja kui ma ütlesin, et ta enam ei tooks, vastas see mees, et ta ei taha, et tema lilleõis ennast üksikuna tunneks.

Oi, kuidas ma vihastasin! Mingi umbrohi olen talle või?

Saate aru, üks õhtu ma ju päris vähe nutsin kodus. Miks mulle kogu aeg sellised jobud satuvad? Muidugi läksin ema käest nõu küsima, kuidas omale normaalset meest leida.

Aga saate aru siis! Ülikõva! Mu armas emme arvas, et tema ei oska mind kuidagi aidata, sest temal nii palju kogemusi pole kui minul.

Saate aru, ma olen juba 15aastane, aga ikka veel pole mul normaalset meest. Sõbranna vaatab ka juba sellise näoga, et kas mul on mingi haigus või. Aga mitte keegi, isegi vanemad ei aita mul normaalset meest leida! Ma ei tea, kui selline piin jätkub, lähen kloostrisse!

Kerttu Sakke, tibi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1