Kalev Vilgats: Mitmes Pärnu linnavolikogu?

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal valiti kohalikke volikogusid seitsmel korral: 1919, 1921, 1923, 1927, 1930, 1934 ja 1939.

Kaks pikemat vahet on ilmselgelt tingitud siseriiklikust olukorrast.

Viimase demokraatlikult valitud linnavolikogu selgitasid pärnakad 15.-16. oktoobril 1939. Volikogu sai 22-liikmeline, kandidaate oli 51 ja need olid isikuvalimised.

Kolm esimest olid häältearvult linnapea Priit Suve (6097), linnanõunik Karl Meimre (4737) ja töölistegelane Maksim Unt (4248). Valimine kujunes keerukaks, sest järjestada tuli 22 nime, seetõttu on arusaadav suur antud häältearv.

Viienda tulemuse 2341 häälega saavutas ärinaine ja naisseltsi Linda abiesinaine Juliide Joosti, kes Pärnu linnakodaniku maja perenaise Hilja Treubergi kinnitusel oli ainus Pärnu naislinnavolinik kogu iseseisvusajal.

27. juulil 1940 tagandati volikogu siseminister Maksim Undi käskkirjaga ametist ja Priit Suvelt võttis ajutiselt võimu üle linnavolikogu töölisest liige Robert Peeters-Terase kui ajutine linnapea.

Pärnust siseministriks tõusnud töölistegelane Unt kadus hiljem jäljetult, sest selgus, et Kodusõja ajal oli ta omaks arvanud punase väeosa polgukassa. Terase hukkus 1941. aastal laevaretkel Tallinnast Leningradi.

Ajutisse linnavalitsusse kuulusid peale Terase linnanõunike asetäitjad Arnold Elend ja Vello Eramaa ning linnasekretäri kohusetäitja Olev Roomere.

ENSV ajutise ülemnõukogu presiidiumi seadlusega moodustatud Pärnu linna täitevkomitee koosseisus esimees Vladimir Saar, asetäitja Arnold Elend, sekretär Paula Jõgi, sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Ernst Kallaspoolik, töö osakonna juhataja Aleksander Erkmann, kaubandusosakonna juhataja Arnold Munak ja linnavalitsuse liige Johann Tamm (oli miilitsaülem) võttis 28. jaanuaril 1941 kell 10 ajutiselt Pärnu linnavalitsuselt üle selle funktsioonid ja asus oma ülesandeid täitma.

Detsembris 1989 valitud ENSV kohalike rahvasaadikute nõukogu – linnanõukogu muutus juba esimese istungi protokollis linnavolikoguks.

Liikmetele aga jagati välja punakaanelised linnanõukogu saadiku tunnistused.

5. jaanuaril 1990 toimus Pärnu linna RSNi täitevkomitee viimane istung selle esimehe Valeri Dejevi osavõtul. Võim läks üle enne jõule valitud linnapeale Jaak Saarniidule.

19. jaanuaril otsustas linnavolikogu teise istungjärgu teine istung nimetada täitevkomitee linnavalitsuseks.

See toimus vastavuses ENSV ülemnõukogu otsusega. 31. jaanuaril 1990 kinnitati linnavalitsus: linnapea Jaak Saarniit, abilinnapea Heldur Sass, elamumajanduse nõunik Olev Retsja, ehitusnõunik Peeter Vellet, kommunaalnõunik Rein Kask, kuurordinõunik Endel Lehtmets, tervisenõunik Ada Saksing, haridusnõunik Indrek Alekõrs, kultuurinõunik Jaan Laur ja linnavalitsuse liige kui Sindi linnapea Liina Maaste.

Pärast 1989. aasta valimisi on kohalikke volikogusid valitud 1993., 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aastal - kokku samuti seitse korda. Ent ikkagi, kas 13. või 14. koosseis?

Vaatame, kuidas on lugu riigikogudega. I–VI riigikogu olid ajavahemikus 20. detsember 1920 - 5. juuli 1940. Eesti NSV ülemnõukogu/Eesti Vabariigi ülemnõukogu oli ametis 29. märtsist 1990 kuni 29. septembrini 1992. Seda loetakse juba demokraatlikumalt valitud üleminekuparlamendiks, sest VII riigikogu, mis alustas 30. septembril 1992, kandis edasi ajaloolist parlamentaarset järjepidevust. Siin on numeratsioonis kõik selge.

Kui pärast põhiseaduse vastuvõtmist 1992. aasta suvel oleks sügisel koos riigikogu valimistega valitud uued kohalikud volikogud, saaks 1989. aasta linnanõukogu/linnavolikogu ülemnõukoguga sarnaselt loetelust välja jätta.

Tegelikult osutus nende kohalike volikogude eluiga üle aasta pikemaks ja ma ei mäleta, et keegi oleks nende nõukogude aega ulatunud mandaati vaidlustanud.

Seega võiks öelda, et Cardo Remmeli juhtida on Pärnu linnavolikogu 14. koosseis.

Kui võtta arvepidamise aluseks ainult need volikogud, mis valiti Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel, oleks tegemist 13. koosseisuga.

Nüüd peaks olema arusaadav, miks Pärnu volikogul pole koosseisu numbrit.