Kõhutantsija Kattri võistles Moskvas Tupsu-tantsuga

"Kuulsuse minuti" peaauhinnaks oli miljon rubla ehk ligi 350 000 krooni.

Riia ööklubisse Crystal sõitis Eestist 20 inimest, koos Kattriga pääses edasi noor muusik Erki-Andres Nuut.

"Kuidas läks?" küsisin "Kuulsuse minuti" Moskva vooru silmas pidades. "Žüriile ma ei meeldinud. Pole ime, seal istusid kõik 70+," märkis Kattri  ja naeris muretult. "Küllap ootasid midagi klassikalise kõhutantsu sarnast, mina esitan hoopis teistlaadi kõhutantsu. Kutsun seda Tupsu-tantsuks, sest Tupsu on mu hüüdnimi lapsepõlvest."

Oma lemmikute poolt sai rahvas netis hääletada. Milline oli rahvahääletuse tulemus, Kattri ei teadnud. "Ilmselt pole need veel kokku loetud või lihtsalt minuni jõudnud," kommenteeris ta. 

Sellest, et käib konkurss "Kuulsuse minut", sai naine teada juhuslikult. Ta jutustas.

"Ma ei vaata telekat. Aga maikuus kuulasin juhuslikult Raadio 4 - enam ei mäletagi, milliste asjade järgi ma koju läksin ja raadio korraks mängima panin. Sealt öeldi parasjagu see uudis maha. Mõistsin, et avaneb võimalus tantsida Riias. Helistasin kohe ja ütlesin, et tahan tulla. Rahvast kogunes kõikidest Baltimaadest paarsada või isegi rohkem. Esineti igasuguste asjadega, kõige rohkem oli lauljaid. Välja valiti vaid viis inimest, mina nende seas. See tähendas luba esineda oktoobri alguses Moskvas žürii ees. Aga jah, kahjuks ma Moskva žüriile ei meeldinud."

Kattri Ezzoubi on Pärnu-Jaagupi tüdruk, kes õpetab kodukandis ja Pärnus kõhutantsu, oma Tupsu-tantsu. Esinemised ja huvitavad pakkumised viivad teda pidevalt Tallinna, nii et oma sõnul viibib ta pool ajast Tallinnas.

"Viimati kutsuti mind poseerima reklaamplakati jaoks. Ikka Tallinn-Pärnu, Pärnu-Tallinn," naeris ta.

"Olin abielus marokolasega, mõnda aega elasin Marokos, siis jälle Eestis. Aga ma ei ole enam ammu abielus ja see periood mu elus on vähetähtis," leiab tänu abielule mosleminaiseks kutsutud Kattri.

Tartu ülikoolis ajaloo eriala lõpetanud naine siirdus 1997. aastal laia maailma, rändas Araabia riikides ja pidas Marokos ning Türgis turismikorraldaja ametit. Olulisemaks abielust peab ta kümne aasta tagust aega, kui võttis Türgis vastu turismigruppe.

"Ühel ajal lõpetas turismibüroo tegevuse. Aga ma pidin ju Türgis midagi tegema. Siis võtsingi kätte ja hakkasin tantsima. Olen lapsest saati tantsuhuviline olnud. Alguses viljelesin klassikalist hõljuvat kõhutantsu ja esinesin sellega. Pisitasa hakkas mul üle viskama - see oli minu temperamendi jaoks liiga aeglane," meenutas ta.

Kattri oskab tänu araabia maades elamisele-töötamisele araabia keelt, on seda isegi Eestis õpetanud.

Kodumaale tagasi hakkas ta igatsema siis, kui tundis, et islamimaades on küllalt rännatud ja tantsitud.

Eestlannast endine mosleminaine äratas kohe huvi, sest ta oli Idamaade asjatundja, kes ise kohapeal elanud.

Nii kutsuti teda kauge maa tavadest isegi Iraaki suunduvatele Eesti sõduritele rääkima. Kirjastused avastasid Kattri Ezzoubis ka usina tõlkija. Kattri naeris, kui rääkis.

"Kaks t-d on siiani jäänud, tõlkimine ja tants. Kuid pöörde eest oma tantsustiilis olen väga tänulik ühele inimesele. Ta kutsus mind Tallinnas oma spordiklubisse tööle. Tahtsin õpetada klassikalist kõhutantsu. Tema sõnas: "Tunnen oma klientuuri ja niisuguse muusika järgi ei hakka küll keegi end siin vormis hoidma." Ja mul tuligi välja mõelda midagi uut, hakkasin osalt oma tantsu kiirendama."

Kattrile tehti spordiklubis elu suurim kompliment. Üks tantsutunnis käija tabas ära selle, mille poole Kattri püüdles, tabas tema Tupsu-tantsu iseloomu.

"See ei olegi nagu trenn. See on hoopis niisugune koht, kus saab end lihtsalt tühjaks tantsida ja välja elada," meenutas ta öeldut.

Just see olevatki ta uudse kõhutantsu eesmärk. "Kui inimene päev läbi peab-peab-peab, õhtul tuleb otsa trenn, kus samuti peab-peab-peab, siis on ju lõpp ..." naeris ta jälle. "Igas tantsunumbris on improvisatsioon, ükski tants ei korda teist."

Kattrile meeldib publiku pealt vaadata, kuidas tants mõjub. Nägudest saalis olevat näha, kas ta peaks tempot tõstma või aeglustama.

Esinemistest puudust ei tule. Ajaliselt erinevad tellimused selle poolest, et kord palutakse esitada paar-kolm tantsu, teine kord jälle kogu õhtu sisustada. Jõulude ja aastavahetuse aeg olevat tellimusi täis. 

"Müts maha kompleksivabade naiste ees, kes on söandanud tellida oma mehele juubelikingiks kõhutantsija! Mul on paar sellist juhust olnud ja need on siiani positiivsed üllatused. Sageli ja üliväga sageli tekitab selline asi naistelt altkulmu piidlemisi," kiitis ta julgeid abielunaisi.

Paistab, et üksikesineja on masu ajal lausa teretulnud nähtus - pole vaja palju maksta ja riietusruumi otsida.

"WC on üks paremaid kohti, kus olen riideid vahetanud. Aga kõige hullem oli kord ühes pooleli olevas majas - anti mingi prahiga täidetud konku," jätkas ta meenutamist.

Riided teeb Kattrile Pärnu-Jaagupi õmbleja. "Õudselt geniaalne inimene," iseloomustab ta rätsepat. Klassikalised kõhutantsu riided olevat võrdlemisi suurtele naistele, kulinad nendel kohutavalt rasked. Tupsu-tantsu stiil on aga rabelev ja seetõttu olevat klassikaliste riietega igasuguseid asju juhtunud. Näiteks on ta jäänud käevõruga puusakaunistusse kinni.

Teisest t-st, millele Kattri truuks jäänud, räägib ta vähem kiiruga. Ta on löönud käed kirjastusega Ersen. Viimane käsilolev tõlkeraamat laual olevat jutukas inglise keelest.

Inglise keel on põhiline, millest tõlkida tuleb, sest selles keeles ilmub palju raamatuid. Kokku on Kattri tõlkinud 68 raamatut nii vene, inglise, saksa, prantsuse kui itaalia keelest.

Lõviosa neist on psühholoogia valdkonnast. "Mul on hea keelevaist," ütles ta.

Osavalt libises Kattri jutus tagasi lemmikharrastuse juurde, mis kestnud kuus aastat. "Tahan Tupsu-tantsu tarvis lasta uued riided õmmelda - olen vanadest tüdinud. Kohe, kui reisilt tagasi tulen, hakkan sellega tegelema. Muide, vahepeal võtan kätte ja käin odava reisiga Iisraelis ära."