Pärnakad tõid Eestit ja Ülejõe kooli tutvustades istungitesaali Pärnu maavalitsusest laenatud lipu ning kõnelesid oma riigi suurest sünnipäevast. Foto: Karin Klaus

Keskmiselt kord kuus pärast saadikute lahkumist on parlamendihoone noorte päralt. “Euroscola” projekti raames kutsutakse kokku 16-18aastasi kooliõpilasi kogu Euroopast, et tutvustada neile, kus ja kuidas Euroopa asja aetakse ja tähtsaid otsuseid vastu võetakse. Iga liikmesriik võib saata Strasbourgi ühe õpilasgrupi, kes saab võimaluse parlamendis saadikute tööpäev läbi mängida.

Oktoobris valis europarlamendi infobüroo “Euroscola” programmis Eestit esindama Pärnu Ülejõe gümnaasiumi noored. Reisi teenisid oma koolile välja 12. klassi õpilased Tormi Kotkas ja Karina Tammai, kes käisid sügisel Tallinnas euroteemalisel viktoriinil, võitsid kolmanda koha ja võimaluse Strasbourgi sõita. Et oma kooli õpilastest kogu gruppi kokku ei saadud, kutsuti kaasa Kohtla-Järve gümnaasiumi noored ning päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai reis teoks.

Eurosaadiku tihe tööpäev

Europarlamendi hiiglaslik kompleks moodustab terve väikese linnaosa, lapsed hõivasid sellest vaid ühe osa, Louise Weissi hoone.

Pärast turvakontrollide läbimist täitis ligi 500 noort 22 liikmesmaalt sumiseva parvena peaaegu terve parlamendisaali ja asutas end saadikute kohtadele. Õpetajatel ja ajakirjanikel oli tagaridades vaatleja roll, õpilased pidid terve päeva omapäi hakkama saama.

Esiteks rääkisid parlamendi administratiivtöötajad natuke Euroopa Liidust, selle struktuurist ja poliitikast, seejärel pidid iga riigi esindajad oma kooli tutvustama. Pärnu paistis silma!

Kui enamik esinejaid püüdis ühte minutisse kiirkõnes mahutada oma kooli peamised õppesuunad, saavutused ja palava tänu Euroopa Liitu kuulumise eest, siis eestlased rullisid kõnepuldis algatuseks lahti oma trikoloori (aplaus saalis) ning rabasid publikut faktidega, et eestlased on maailma parimad kiikingus ja naisekandmises (aplaus), meie teadlased on leiutanud Skype’i ja on lähedal aidsiravimi väljatöötamisele, Ülejõe gümnaasium on tuntud laulukool ja sealt on pärit sõudmise maailmameister.

“Paljud inimesed tulid minuga pärast rääkima ja ütlesid, et tore kõne,” ütles tutvustuse ette kandnud Katrin Kiisk. “Tahtsime just midagi huvitavat ja erilist Eesti kohta öelda, mis inimestele kõrva jääks. Kõne koostamisel aitas meid õpetaja Ene Eisenberg-Lindqvist, aga faktid pakkusime ise välja.”

Pärast lõunasööki jagati noored töögruppidesse (“parlamendi komisjonid”), kus hakati arutama mitmesuguseid europoliitika teemasid. Pärast pidi igast rühmast valitud esindaja ajurünnaku tulemused ja ettepanekud (“seaduseelnõu”) plenaarsaalis ette kandma ning noored said nende poolt või vastu hääletada.

Näiteks kultuuriküsimusi arutanud grupp jõudis järeldusele, et peaks rohkem keelte õppimisele rõhku panema, sest kas või algtasemel mõne keele valdamine on omamoodi austusavaldus selle riigi rahvale.

“Kuigi pakuti välja, et europarlamendis võiks töökeelena kasutada ladina ja esperanto keelt, kiitis enamik siiski heaks jätta iga riigi keelele võrdne õigus,” meenutas Liisi Silling. “Veel arutati, kuidas kultuuritraditsioone promoda ja teistele tutvustada, näiteks tehti ettepanek rohkem eri rahvaste kirjandust euroopa keeltesse tõlkida ning kehtestada noortele ühtne muuseumipass või pilet, mis kehtib kõikjal Euroopa Liidus.”

Kõva vaidlus käis ka keskkonna- ja energeetikaprobleeme lahanud töögrupis. “Päris raske oli energeetika arendamise poliitikas mingile ühisele seisukohale jõuda, sest riikidel on üsna erinevad prioriteedid,” rääkis Tormi. “Lõpuks pakkusid iirlased välja idee jagada Euroopa tsoonideks, kus arendatakse erinevaid energiatootmise viise ja on isesugused keskkonnamaksud.”

Euromäng ja paberivirnad

Pärast istungjärgu läbimängimist korraldati noortele Euroopa Liidu ajaloo ja kultuuri aineline mälumäng “Eurogame”, kus neljast rahvusest võistkonnad pidid Euroopa 20 keeles esitatud küsimustele vastama.

“No läks ikka mölluks,” meenutas Katrin. “Alguses otsiti lihtsalt näiteks läti keele valdajaid, aga pärast püüti juba üle teiste peade ja jalgade ronides õigeid vastusevariante välja peilida. Mõni ei tõlkinud küsimust, kui neid paluti, vaid ütles kohe vastuse, ilmselt öeldi vahel ka valesti ette.” Mängu finaali jõudis teiste seas üks eestlane ja õpetajate mängu võitnud võistkonda kuulus Ülejõe gümnaasiumi õpetaja Gert Köösel.

Millegipärast domineerisid “Euroscolal” iirlased, kes küsisid 90% küsimustest plenaarsaalis ja trügisid juhtima kõiki töögruppe. Ilmselt olid õpetajad nendega teinud ülikõva kodutööd, sest noored panid nii mõnigi kord oma teravate küsimustega parlamendiametnikud kimbatusse ja nende kõrvalt teistel noortel eriti sõna saada võimalust polnud.

Pärast mängu tutvustati parlamendihoonet, tööruumide riiulitest sai igaüks läbitöötatud materjalide kuhjadest välja otsida omakeelsed protokollid ja lugeda, kuidas mõne komisjoni istungil arutati määrusi ja direktiive näiteks aromatiseeritud veinide ja kokteilide määratlemise üldeeskirja kohta või seda, kuidas Euroopa peaks vastama demograafilistele väljakutsetele.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: