Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Song tallas Eesti Posti rattaretkeliste ees naiselt laenatud jalgratta pedaale.

Purskkaevu juures hommikupäikese eest varjudes puhuvad kaskede varjus pasunaid Pärnumaa Kaitseliidu maleva moosekandid. Dirigent Mati Põdra ei lase mänguhoogu maha võtta enne, kui tund täis.

Äratatud ontlikud kilingi-nõmmelased seisvad kobaras publikuna muusikute vastas, murul pikutab vabam noorus ja itaallased kallistavad tuttavaid niisama temperamentselt, nagu oleksid nad Pärnumaa väikelinna asemel Napoli tänaval.

Uhkelt lehvib lippude rivi, Euroopa Liidu täheringi ja Kilingi-Nõmme kollase-sinisetriibulise kõrval Kreeka, Taani, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Hollandi, Inglismaa, Ungari ja Austria omad. Kinnitades, et veidi üle paari tuhande elanikuga Kilingi-Nõmme on tänavu Euroopa kultuuriküla number üks ja metsapealinn nagunii ning peab tagatipuks veel linnapäevi.

Purskkaevu jahtuma

“Lõbus ikka, võõrast rahvast palju, muidu nii vaikne,” ütleb pensionär Heino Sutt. Tema on põline kilinginõmmelane, kes jätnud töömehe parimad aastad kohalikku metsamajandisse.

“Rahvast on täna kõvasti, muidu on laadapäeval ainult nii palju,” kostab Sutt ja tõttab valitsevast elevusest osa saama.

“Sumdi!” sukeldub pikk noor mees kesklinna purskkaevu. Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Song tallab sel ajal pedaale, temaga ühes rivis kohalik juhtivkonstaabel Maidur Lapp ja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Liblik. Nende järel jõuab postkontori ette ja võtab rivisse Eesti Posti jalgrattaretkeliste segapere.

“Kümme aastat ei ole jalgrattaga sõitnud,” pihib linnapiirile kaks ja pool kilomeetrit ja niisama palju ametiseisuse kohaselt tagasi kihutanud meer higi kuivatades. “Ega mul endal jalgratast olegi, see on naise oma.”

Koidula piiripunktist alanud, 265 kilomeetrit seljataha jätnud ja viimased poolsada Pärnuni veel ees, niisugune on Eesti Posti ohutut liiklemist propageeriva rattaretke kilometraaž laupäeva keskpäevaks Kilingi-Nõmmes.

Kohalikud Jaan Tatikad

Kilingi-Nõmme lipu lehvides keerab ratturitele vastu autorong, mille eesotsas kohaliku kommunaali juhataja Andres Kuke kümne aasta vanune BMW ja järel neli margikaaslast. Kukk on veidi nördinud, sest Lotja oodati eelregistreerimise järgi kuus korda rohkem masinaid. Suurem melu järgneb õhtul, kui neljarattalise tehasetoodangu vastu näitavad oma kätetööd kohalikud Jaan Tatikad.

Omavalmistatud mootorita neljarattaliste sõiduvahendite võistluse pikim vahemaa ulatub 30 meetrini ja lühim poole meetrini. Siis otsustavad puiduplatvormi all prõks! katki minna nii esi- kui tagasild – mõlemad põrandaharjavarrest.

Esikoha pälvib võistkond Tuutu, kelle looming koosneb sõiduauto haagisest, rolleri rattast, kahest tugitoolist ja teab veel millest, ning peakonstruktor on kohalik gümnasist Danel Uke.

Ja õhtul läheb Suveaias peoks ning järgmine hommik algab käsitöölaada ja «Euroopa kultuuriküla 2005» teise festivaliga. Pealaval efektitsevad viie riigi rahvariided ning laulu- ja tantsulusti jätkub veel Rahujärve äärde piknikule.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5