/nginx/o/2017/02/07/6319603t1h24e7.jpg)
Patsiendi aktiivravis oleku aeg on Eesti tervishoiusüsteemis lühenenud viie kuni seitsme päevani ja on üsna selge, et eakad vajavad toimetuleku parandamiseks pikemat haiglaravi, peale selle hooldusravi. Me räägime hooldusravis kroonilistest haigetest ja vanuritest, vähihaigetest.
Solidaarse tervishoiusüsteemi rahastamise puhul tekib küsimus võrdsusest. Ja kui eakas inimene, kes elu jooksul pole suurt haige olnudki, satub korraga aktiivravile ja peab viie kuni kümne päeva pärast hakkama tervishoiuteenuse eest hooldusravis ise maksma, tekib rida eetilisi küsimusi. Vähihaigetest rääkimata.
Hooldusravi teenuste valdkond on “põdenud” sünnist saati alarahastamise sündroomi. Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt on Eestis statsionaarse hooldusravi teenuse nõudlusest haigekassa poolt rahaliselt kaetud vaid 21 protsenti. See tähendab, et nõudlus on suur ja arvestades demograafilist situatsiooni, kasvab veel.
Hetkeprobleemiga tegeleme Pärnu haiglas tõsiselt ja püüame leida konstruktiivseid lahendusi, kaasates linnaarsti ja linnavalitsuse sotsiaalosakonna.
Tahaksin väga uskuda, et haigekassa otsus kehtestada 15protsendine omaosalus patsiendile hooldusravi esimesest päevast on tehtud vaid aastaks 2010.