Löögi alla satuvad vanad ja väetid ning nende lähedased

“Mis see muud tähendab, kui vanurite või nende lähedaste rahakotist hakkab rohkem minema,” tõdes Pärnu maavalitsuse tervisenõunik Malle Fosti. “Kui oleme töötuse ja töötuse kasvuga hädas, siis maksmisega oleme samamoodi hädas.”

Eestis väheneb hooldusravi eelarve 2010. aastal kuue protsendi võrra, kusjuures koduõenduse raha ei vähene, küll aga kahaneb statsionaarse hooldusravi raha. Seni maksis haigekassa kogu hooldusravipäeva kulud. Haigekassa toetus, mis nüüd kaob, kehtis patsiendile keskmiselt 60 päeva aastas, selle lõppemisel tuli haigel, kui ta tahtis ravi jätkata, ise maksma hakata. Rasketel erijuhtudel toetas haigekassa kauem.

Pärnumaal pakuvad hooldusteenust Pärnu haigla hooldusraviosakond, Vändra tervishoiukeskus, Pärnu-Jaagupi hooldusraviosakond ja Kilingi-Nõmme tervisekeskus.

Hooldusravi võrgu Pärnumaa arengukavva on sisse kirjutatud, et kunagi peaks omaosalus tekkima.

“Et see nüüd nii äkki tuli, oli ebameeldiv üllatus – saada novembri keskel teada, et juba jaanuarist on patsiendi omaosalus 15 protsenti voodipäeva hinnast ehk 101 krooni päevas, kuus keskmiselt 3000 krooni,” tõdes Pärnu haigla hooldusraviosakonna juhataja ja Pärnumaa arengukava üks koostajaist Margit Seppik.

Seppiku arvates on see omaosaluse suurenemine raske löök, mis viib vaesematel jalad alt. Tema hinnangul olnuks astmeline üleminek patsientidele ja nende lähedastele pehmem variant. Aga nüüd võtab haigekassa oma raha ära esimesest hooldusravipäevast alates.

Pärnu haigla hooldusraviosakonnas on praegu 57 patsienti, neist 35 toetab haigekassa, järjekord kestab kuu kuni poolteist.

“Esimest kahte-kolme nädalat vajab haige kindlasti toimetuleku taastamiseks, eriti insuldihaige. Mingi aeg võiks hooldusravis siiski olla, kui patsiendil omaosalust ei ole ja haigekassa maksab. See on minu arvamus. Aga tuleval aastal enam midagi ei muutu, võib-olla tulevikus,” kõneles Seppik.

SA/PJV Hooldusravi (Vändra tervishoiukeskus ja Pärnu-Jaagupi hooldusraviosakond) juhatuse liige ning Vändra tervishoiukeskuse juhataja Margot Peterson avaldas muret, et kui inimene peab kõik oma säästud hooldusraviks maksma, hakkab ta seda edasi lükkama. Hilisemal pöördumisel võib ravi aga kesta oluliselt kauem ja olla kulukam või jääb abi hoopis hiljaks.

Vändras on praegu 20 ja Pärnu-Jaagupis 18 haigekassa toetatud ravialust, järjekorras tuleb oodata nädal.

“Mure ei ole selles, et voodid võiksid tühjaks jääda, vaid hoopis selles, et kojujäämise valinud patsient ei saa professionaalset ravi, mida ta vajaks,” ütles Peterson.

Kilingi-Nõmme tervise- ja hoolduskeskuses on lubatud haigekassa tasutaval ravil olla 15-16 inimesel, järjekord püsib nädalane.

Arst-juhataja Kristi Sutt kinnitas: “Patsientidel ja nende lähedastel läheb raskemaks. Kõigil ei ole oma perest võtta vaba inimest, kes hakkaks hooldama. Ja kui pereliikmed tööl käivad, ei kujuta küll ette, kuidas näiteks lamaja haige hakkama saab. Igal patsiendil peaks olema võimalus saada professionaalset abi.”

Ilmselt ei käi neil, kes endaga toime tulevad ja keda lapsed aidata saavad, hooldusravi eest kuus 3000 krooni maksmine üle jõu. Neil, kel 6000kroonine pension, pole probleemi. Aga üksikud ja toimetulematud?

“Jääb üle loota, et ehk kohalik omavalitsus paneb õla alla ja kompenseerib kas või osaliselt. Pärnu linnaga käivad meil selles osas juba läbirääkimised,” lausus Seppik.

Pärnu linnas on see hea asi, et alternatiivina võib pakkuda koduõendusteenust, mille rahastatust haigekassa ei vähendanud ja mis Pärnus on heal tasemel. Siiski ei ole hooldusravi ja koduõendusteenus samastatavad, sest hooldusravile satuvad väga rasked haiged.

“Sellist asja praegu veel ei ole, et me korraldaksime koduseid valveid, aga mõte on peas liikunud küll - luua hooldajate agentuur, kus igal hooldajal on üks haige, maksimaalselt kaks,” avaldas Seppik.

“Koduõendus tuleks patsiendile tõesti odavam, kahjuks on maakonnas vahemaad pikad ja teenuse rakendamisega võib probleeme tulla. Meil on plaanis aru pidada päevaõenduse üle ja kalkuleerida, mis see maksaks. Hea oleks teha nõustamisi kodus haigete hooldajatele. Kuidas see kõik toimib, on raske ennustada,” arutles Peterson.

Tavaliselt tulevad haigused, mis vajavad professionaalset abi, ootamatult. Kogu pere ja lähedased on ehmunud, väga paljudel lisanduvad rahamured: töötus süveneb iga päevaga.

“Valitsuse tasandil on olnud jutuks, et inimestele võiks olla üks kogumispensioni liik juhuks, kui vaja läheb hooldusravi. Aga jah, kahjuks on seegi mõte lapsekingadesse jäänud,” tõdes Seppik.