Pärnu linnavalitsus vahetas kolmapäeva õhtul välja taastusravikeskuse Estonia nõukogu ja palus sellel ettevõtte eelmise juhi Vello Järvesalu lõpparve suhtes seisukoht võtta.
Linnavalitsus lükkas vastutuse teiste kaela
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
27. november 2009, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval ootas linnapea Toomas Kivimägi Järvesalu teenistuslepingut. Dokumendist, millele toetudes Estonia uus juhataja Maarika Koch üle miljonikroonise väljamakse tegi, on vaid üks eksemplar, mis asub 619 319 krooni saanud Järvesalu käes. Päeva lõpuks tehti linnapeale koopia.
Nõukogu hakkab tutvuma
Teisipäeval kavatses linnavalitsus reedel kokku kutsuda nõupidamise, millel oleksid osalenud linnavalitsuse liikmed ja volikogu esimees. Nõupidamisel oleks väljamakse õiguspärasust hinnatud ja edasisi samme plaanitud.
Kolmapäeval jõuti linnavalitsuses seisukohale, et esmase hinnangu toimunule peaks andma hoopis Estonia uus nõukogu, mis praeguste kavatsuste kohaselt koguneb alles esmaspäeval. “Linnapea sõnul peaks esimese hinnangu otsuste osas, mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu, andma Estonia vastvalitud nõukogu,” teatas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.
Kolmapäeva õhtul linnavalitsuse istungil kutsuti tagasi varasemad Estonia nõukogu liikmed Aivar Pärna, Ahti Kõo, Jüri Lebedev, Jane Mets ja Johannes Kass ning nimetati nõukogu liikmeteks Cardo Remmel, Tiit Kask, Jüri Lebedev ning Raul Sarandi. Remmel ja Kask kuuluvad Toomas Kivimägi valimisliitu, Lebedev Reformierakonda ning Sarandi Isamaa ja Res Publica Liitu.
Nende nelja inimese suhtumisest ja juriidilistest teadmistest sõltub, kuidas tõlgendatakse Järvesalu asutusesiseseks teabeks tunnistatud teenistuslepingut. Ülejäänud linnakodanikud peavad neid uskuma.
Teenistuslepingutes pole ärisaladusi
Linnavalitsuse väide, nagu võiks Järvesalu kehtivuse kaotanud teenistusleping sisaldada ärisaladust, ajas AS Pärnu Vee kunagise juhataja Meelis Kuke naerma.
“Üheski teenistuslepingus ei saa olla ärisaladust,” rääkis Kukk. “Lepingus on küll viited, mis kohustavad ärisaladust hoidma, ja seal võivad olla ärisaladused loetletud, aga saladust ennast seal pole.”
Kukk möönis, et teenistuslepingud võivad olla omamoodi autoriõiguse subjektid, ent juhul, kui leping on linna koostatud, ei saa ta aru, miks peaks Järvesalu lepingut varjama.
2008. aasta mais Pärnu Vee juhatuse liikme kohalt lahkunud Kukk on Pärnu Postimehe veebiversiooni kommentaaridesse postitanud väljavõtteid enda teenistuslepingust. Üks lepingupunkte ütleb, et juhatuse liikmele makstakse kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid mitte rohkem kui ühe aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Järvesalule maksti üheksa aasta jooksul kogunenud 203 puhkepäeva eest 319 765 krooni.
Väljamakse sõltus tõlgendusest
Kuke teenistuslepingus on punkt, mille järgi juhatuse liikme tagasikutsumisel ei maksta hüvitist seoses seadusest, seltsi põhikirjast või lepingust tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Järvesalu lepingu puhulgi oleks avalikkusele oluline saada teada nende lepingupunktide sõnastused, mille puhul lahkumishüvitist ei maksta.
Kivimägi on toimetusele öelnud, et Järvesalu teenistusleping sisaldab punkte, mille järgi hiigelsummat maksma ei peaks. Miks neid siis varjatakse?
Pärnu Koolide Sihtasutuse juristi Tõnis Rebbase andmetel on sihtasutuse juhataja Margus Tammekivi juhtimislepingus näiteks punkt, mille järgi juhatuse liikmele ei maksta tagasikutsumisel hüvitist, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi seoses tegevuse või tegevusetusega, mis põhjustas sihtasutusele olulist kahju.
Vello Järvesalu kutsuti Estonia esimehe kohalt tagasi seetõttu, et prokuratuur süüdistab teda ettevõtte vara omastamises ja saatis materjalid kohtusse.