Küsimused seagripi kohta

Esmajoones vaktsineeritakse uue gripi vastu riskirühma arvatud inimesi ja tehakse seda tasuta.

Riskirühma on arvatud lapseootel naised, kuuekuused kuni aastased lapsed ja 2- kuni 64aastased, kes põevad kroonilisi või immuunpuudulikkusega kulgevaid haigusi. Samuti on riskirühmas tervisesüsteemi ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes on otseses kokkupuutes haigetega.

Tegu on uue gripiviiruse tüübiga, kus on arvatavalt segunenud omavahel sea-, linnu- ja inimese gripiviiruse geenid. Uue gripiviiruse A/H1N1 sümptomid on sarnased tavalise hooajalise gripiga: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskusi.

Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.

Gripi sümptomeid saab leevendada tavapäraste käsimüügis olevate palavikualandajate ja valuvaigistitega (paratsetamool, ibuprofeen). Aspiriini ei ole soovitatav kasutada lastel ja noorukitel. Tähtsad on puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.

11. novembrist ei võeta enam igalt gripikahtlusega patsiendilt analüüsi uuele gripile, sest uus gripp on kujunenud hooajaliseks. Laboriproovi uurimine võtab reeglina aega kuni üks ööpäev. Haiguse suure leviku tingimustes tuleb hakata grippi aga kohe ravima. Kui haigestunud inimene pöördub oma perearsti poole, paneb arst haigele diagnoosi haiguspildi alusel ja otsustab, kas ja milliseid analüüse ta tellida soovib. Proove võetakse endiselt ja eriti raskete juhtumite korral, seda tegevust ei ole lõpetatud.

Epideemia kuulutatakse välja juhul, kui haigestumine ületab poolteisekordselt tavapärast haigestumist.

Gripp ei ole eriti ohtlik nakkushaigus ja epideemia välja kuulutamisega ei kaasne inimestele piiranguid, eriolukorra välja kuulutamist, karantiini, piiride sulgemisi.

Küll võidakse sulgeda näiteks haridusasutusi.