Politsei, piirivalve ja KMA ühinevad uuest aastast

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) ühendamine järgmisest aastast ei too pärnumaalastele esialgu erilisi muudatusi, kuid tulevikus kolivad kõik kolm Pärnus Tammsaare puiestee ääres asuvasse endisesse sõjaväeossa.


Esmalt kolivad Tammsaare puiesteele piirivalvurid järgmise aasta suvel. Siis hakatakse ühendametkonna Pärnu keskust planeerima ning kui see valmis ja riigil raha on, kolitakse tühjaks Pikk 18 politseimaja ja Hansapordi teisel korrusel asuvad KMA ruumid.



Auastmetega tsiviilametkond


Kes politsei- ja piirivalveameti juhtivametnike poole uuel aastal korrektselt tahab pöörduda, peaks välja uurima kõnetatava auastme. Teie ees võib olla piirivalvekapten või politseimajor.



“Inimene tuleb ikka politseiniku juurde, olgu ta siis kolonel või konstaabel, ja saab oma asjale lahenduse,” ei pidanud ametikoha järgi politseikoloneliks saav Lääne prefekt Priit Suve auastme järgi kõnetamist oluliseks.



Suve sõnade järgi on tegu tsiviilametkonnaga, mille üks eesmärke on olla teenusekeskne organisatsioon. “Esiplaanil on tellija vajadused, mitte alluvussuhted,” ütles ta.



Ühendamine võeti ette seepärast, et turvalisusele kuluvat raha paremini kasutada. Seni dubleeritakse osa töid, nüüd aga koondatakse finants- ja personalitöötajad Tallinna. Lääne prefektuuris kaotab seetõttu aasta lõpus töö üheksa inimest.



“Põhivaldkondades ei kaota keegi tööd,” rõhutas Suve.



Summat, kui palju politsei, piirivalve ja KMA liitmisega säästetakse, Suve öelda ei osanud. “Ühendasutuse eelarve on kaks miljardit krooni. Praegu on täpset kokkuhoidu öelda raske, pealegi on ka vähendatud eelarve muutumises,” lausus ta.



Küsimusele, kuidas mõjutab Pärnu munitsipaalpolitsei likvideerimine Pärnu politseijaoskonna tööd, vastas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen, et kindlasti tuleb seda mõju hinnata. “See eeldab Pärnu politseijaoskonna kokkusaamist linnavalitsusega,” ütles ta.



Pärnust juhitakse kuut maakonda


Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuur hõlmab 38% Eesti territooriumist ehk Hiiu, Saare, Lääne, Pärnu, Rapla ja Järva maakonda. Rapla- ja Järvamaal piirivalvet pole, politsei ja KMA on kõikides maakonnakeskustes.



Lääne prefektuuri keskus hakkab asuma Pärnus, piirivalvebüroo Kuressaares. Prefektuuris on 773 ametikohta, neist politseinikke 637. Pool töötajaist tegeleb korrakaitse, 26% piirivalve, 18% kriminaaluurimise, 4% kodakondsuse ja migratsiooni ning 2% koordinatsiooni ja analüüsimisega.



Lääne prefektile Priit Suvele allub viis bürood: piirivalvebüroo (juhib Jaak Haamer), korrakaitsebüroo (juhib Kalvi Almosen), kriminaalbüroo (juhib Nils Sempelson), kodakondsus- ja migratsioonibüroo (juhib Ive Luur) ning koordinatsioonibüroo (juhib Andres Sinimeri).



Piirivalvebüroo jaguneb välispiiriteabetalituseks, piiriturvalisuse talituseks, merevalvekeskuseks ning Pärnu, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Ruhnu kordoniks. Kokku töötab seal 203 ametnikku, Pärnu kordonit juhib Erki Timusk.



Korruptsiooni uurimiseks eraldi teenistus


Piirivalvurite ülesanded ei muutu. Nendeks on riigipiiri valvamine, riigipiiri ületamise kontrollimine, ebaseadusliku piiriületuse ennetamine, tõkestamine ja avastamine, otsingu- ja päästetööde teostamine merealadel, merereostuse avastamine ja likvideerimine merealadel jne.



Korrakaitsebüroo funktsionaalsete talituste hulka kuuluvad piirkondliku politseitöö talitus, juhtimiskeskus, liiklusjärelevalvetalitus, arestimaja, lubadeteenistus ja uue asjana kriisireguleerimisteenistus. “Liiklusjärelevalvetalituse koosseisu jääb üksus, mida saab maakondadele appi saata,” tutvustas Almosen.



Igas maakonnas on oma politseijaoskond. Pärnu politseijaoskonda juhib Mehis Mets. Kokku on korrakaitsebüroos ametnikke 381, kellest politseimundrit kannab ligi 300.



Kriminaalbüroo koosseisus on organiseeritud ja raskete kuritegude talitus, narkokuritegude talitus, majanduskuritegude talitus, uue asjana korruptsioonikuritegude teenistus, lastekaitseteenistus, kriminalistikateenistus ning uue asjana näiteks arvutikuritegude, rahapesu jms tegelev kriminaalteabeteenistus. Peale nende on piirkondlikud kriminaaltalitused, Pärnu talitust juhib Priit Schvede.



Korruptsioonikuritegusid uurib kolmest inimesest koosnev teenistus koos kaitsepolitseiga, kelle alluvuses on Eesti kuue suurema linna korruptsioonikuriteod.



Suve sõnade kohaselt teevad need kolm inimest koostööd nii kaitsepolitseinike kui kriminaalpolitseinikega, kuid mõistlik oli koondada teave ühte kohta.



Hansapordis võetakse sõrmejälgi


Kodakondsus- ja migratsioonibüroo hõlmab nii maakondlikke teenindusi kui migratsioonijärelevalve teenistust. Pärnu teenindust hakkab juhtima Annika Pärna, Pärnu KMA nullist üles ehitanud Malle Perk lahkub uue aasta alguses töölt.



Praegu Hansapordi teisel korrusel töötav Pärnu teenindus on nüüdisaegne asutus, kus saab digitaalselt sõrmejälgi anda ja fotoboksis pilte teha. Riigilõivu võib maksta nii sularahas kui deebetkaardiga.



Tulevikus on kavas kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teenindus Tammsaare puiestee sõjaväeossa kolida. Millal see juhtub, sõltub sellest, kui kiiresti sõjaväeosa ühendameti vajaduste järgi ümber ehitatakse.



Viimas e büroona on prefekti alluvuses 13 ametnikuga koordinatsioonibüroo, kuhu kuuluvad planeerimisteenistus ja analüüsiteenistus. See tegeleb nii omavalitsustega suhtlemise kui prefektuuri töö analüüsimisega ja tavakodanikega eriti kokku ei puutu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles