Minia tegi mu haigeks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

„Mul on nii halb olla. Suren vist ära,“ helistas Vilvi ühel hommikul kauasele sõbrannale. Too kutsus jalamaid naisele kiirabi. Selgus – vererõhk laes!

Tohter uuris, millega kaheksakümnene naine nii vara tegeles, et sedasi … „Minu tervisega on nii, et mu minia tegi mu haigeks ja teeb seda ikka veel.“

Vilvi üritas varahommikul aeda minna. Avas tasakesi toaukse, et mitte häirida üle koridori maja teises tiivas elavat poja peret. Aga ei õnnestunud tal salakesi kuhugi hiilida – minia Maie tuli otse vastu. Vilvi jäi ootavalt nagu ikka vaatama, aga ei midagi, seegi kord möödus Maie temast, nagu oleks ämmamamma õhk. Nii kestab elu majas juba aastakümneid ja iga niisuguse kohtumise järel tunneb Vilvi, kuidas kuklas hakkab suruma ja silmamunades kipitab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles