/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
Pärnu linnavalitsus andis eile osaühingule Kristland kolm ja pool kuud aega jäähalli ehitusega alustamiseks, linnavalitsuse protokollilise kokkuleppe kohaselt võib linnapea kinnistule hüpoteegi seadmisega nõustuda alles siis, kui investor on 51 protsenti rahast ehitusse paigutanud.
2001. aasta 16. novembril sõlmitud hoonestusõiguse lepingu järgi pidanuks 40 000kroonise osakapitaliga Kristland Pärnus Vingi tänava, Riia maantee ja jõe vahelisele alale 50 miljonit krooni maksva jäähalli püstitama hiljemalt eilseks.
Neljale Kohtla-Järve ja ühele Tallinna elanikule kuuluv osaühing seda ei suutnud ning soovis hoonestusõiguse lepingut pikendada 2005. aasta lõpuni.
Kristlandi väitel on Põhjamaade Nordic Construction Company (NCC) valmis jäähalli ehitamisse investeerima viis ja Vene Moskovskii Dorgovõi Dom 22,5 miljonit krooni. Kui linn nõustuks kinnistule seadma 55 miljoni kroonise hüpoteegi, saaks Kristland Sampo Pangast laenata 26,5 miljonit krooni. Juhul kui firma laenu tagasi maksta ei suuda, läheb kinnistu hoonestusõigus pangale.
Keskerakonna abilinnapead Eino-Jüri Laarmann ja Peeter Orav olid lepingu pikendamise ja hüpoteegi seadmise vastu, sest Kristlandil polnud ette näidata ühtegi paberit, et NCC ja Moskovskii Dorgovõi Dom sellised investeeringud teeksid.
Asja päästis Sampo Panga Lääne-Eesti regiooni juhataja Meelis Pitk, kes eile andis linnavalitsusele kirjaliku lubaduse, et jäähalli kinnistu hüpoteegileping sõlmitakse pärast investori suutlikkuses veendumist.
Võrreldes reedel arutlusel olnud eelnõuga, on hüpoteegisumma vähenenud 55 miljonilt 30 miljonini. Peale selle kirjutati Keskerakonna nõudmisel linnavalitsuse istungi protokolli, et linnavalitsus sõlmib pangaga hüpoteegiga nõustumise kokkuleppe alles pärast investorite 51 protsenti ehitusse paigutamist.
Hoonestusõiguse lepingu muudatuste kohaselt lõpeb leping siis, kui jäähallile pole 1. märtsiks 2005 väljastatud ehitusluba ning Kristland ei ole jäähalli 2005. aasta lõpuks püstitanud.
"Kui me poleks lepingut pikendanud, oleks linn pidanud ligi 700 000 krooni eest ise teid ja trasse rajama, mis praegu on Kristlandi kohus," ütles linnapea Väino Hallikmägi. Tema sõnutsi ei küsi linn üldjuhul investoritelt nii põhjalikke tagatisi. "Kui oodata lisaks kolmele aastale veel kolm kuud, ei riski linn millegagi," lausus ta.
"Ega ma juttu kausta köida," sõnas selle peale Laarmann ja oli rahul, et neil on nüüd vähemalt Sampo Panga kiri ja linnavalitsuse protokolliline kokkulepe.
Keskerakond loobus arutelu takistamast, kuid Laarmann ja Orav hääletasid istungil eelnõu vastu. "Me ei näe reaalseid investoreid, aga oleme valmis kolm kuud ootama. Hüpoteegiga nõustumise muudatused peaks tagama, et linn endale liigseid riske ei võta," selgitas Orav.