Endel Laurit elas kahes koolis üle kümmekond direktorit

Urmas Hännile
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endel Laurit ootab pikisilmi kevadet, et taas aias kõpitseda ja reisida.
Endel Laurit ootab pikisilmi kevadet, et taas aias kõpitseda ja reisida. Foto: Urmas Luik

Eile 75. sünnipäeva õnnesoove vastu võtnud Endel Lauriti 42aastasesse pedagoogistaazhi mahuvad üks klass, kaks ametit ja kaks kooli ning kümmekond direktorit.

"Mis ma olin õpetaja olnud?" jääb 1952. aastal esimest korda Pärnu-Jaagupis matemaatika- ja füüsikaõpetajana klassi ette astunud Laurit esiotsa rehkendamisega jänni. "Vist kaks aastat, kui oma klassi sain? Nii et see pidi olema 1954. aasta."

Rohkem klasse esialgu noor, siis keskealine ning lõpus juba hallipäine pedagoog ei saanudki: 1957. aasta andis tema klassi 17 õpilasele küpsustunnistuse, klassijuhataja ise aga edutati Pärnu-Jaagupi keskkooli õppealajuhatajaks.

Kui elutee tõi Lauritite pere 1964. aastal kodulinna Pärnu tagasi, pakuti siingi naksile pedagoogile peale 6. kaheksaklassilise kooli õpetajakoha õppealajuhataja ametit. Pakkumine võeti vastu ning nii võib Laurit praegu meenutada: "Koolis töötatud 42 aastast 36 olin õppealajuhataja." Teadupärast ei anta õppealajuhatajale klasse juhatada.

Oma esimese ja paraku viimaseks jäänud klassiga käib Laurit siiani läbi. Mõnest õpilasest on saanud peretuttav, seda enam, et õpilasedki on jõudnud pensioniikka.

Aina uued koolimajad

Ehkki Laurit on sisse ja välja saalinud viie koolihoone ustest, saab ta, pelgamata süüdistamist luiskamises, väita: 42 aasta vältel olen töötanud vaid kahes koolis.

Esimese kooli kolimise elas Laurit üle üsna õpetajaameti pidamise algaastatel. Et Pärnu-Jaagupi seitsmeklassilisse kooli lisandus sõjajärgsel ajal usinalt õpilasi, kasvatati kool esmalt 1952. aastal keskkooliks ja 1960. aastal sai keskkool uue maja.

Sinnakanti jäävast ajast mäletab Laurit huvitavat kommet, mis seisnes selles, et Tallinnast kupatati Pärnu-Jaagupi kooli pealinnast kõiksugu voostreid. Teiste hulgas tollal äärmiselt lugupeetud kirjaniku Aadu Hindi poeg. Loomulikult käinud Eesti NSV teeneline kirjanik korra või paar lapse uut kooli katsumas, ent õpilaste ette "Tuulisest rannast" või "Vesse pojast" kõnelema ei kippunud.

„Juta Kubja oli direktor ja kirjandusõpetaja ning Hindi nii-öelda hingesugulane," muheleb Laurit. „Nemad ajasid omavahel juttu küll."

Ilmselt rääkisid kaks suurt inimest ainult kirjandusest, sest viltu kasvanud Hint juuniori Pärnu-Jaagupi keskkool õigeks ei painutanud.

1979. aasta väärt temp

Pärnus töö alustamine trehvas Lauritil aega, millal 6. kaheksaklassiline kool oli parasjagu kasvamas ning laienes peale Karja tänaval asunud hoone Kuninga 29sse. Kulus veel mõni aeg ning kui tollase 1. keskkooli tarvis oli 9. Mai tänavale ehitatud uus kompleks, sai arhitekt Olev Siinmaa projekti järgi 1939. aastal valminud hoone, mis ühe kaunima funktsionalistlikus stiilis koolimajana kuulub Euroopa 20. sajandi väärtarhitektuuri nimekirja, kuuenda kooli koduks.

Üht head tava nimetab Laurit Pärnu-Jaagupist veel. Kui seal kasvatati seitsmeklassiline kool keskkooliks just tema tööle asumise ajaks, siis Pärnus oli juubilari käsi selle tembu juures vahetult mängus.

"Kuskilt paberitest me õppealajuhataja Lauritiga selle otsuse põhikool keskkooliks teha välja kaevasime, ja ega me oma jonni enne jätnud, kui asi tehtud," on 1979. aastal tehtud tempu meenutanud kooli tollane direktor Elvi Einaste.

Einaste on üks koolijuhtidest, kellega seoses Lauriti kolleegid olla naljatamisi täheldanud: temaga on väga raske töötada, kümmekond direktorit proovis, ja kõik lahkusid.

Vaevalt vigurjutus tõetera on, sest Lauritil on kõigi oma ülemuste kohta - Juta Kubja ja Endel Kärner Pärnu-Jaagupi keskkoolis ning Vilma Valkonen, Kalju Prikk, Elvi Einaste, Reet Ilves, Jaanus Pärtlas ja Tõnu Vihmaru 6. kaheksaklassilises koolis ja VI keskkoolis - öelda ainult head.

Mehed peavad koolis olema

Prikist, kes vahepeal käis koolist ära Pärnu linna haridusosakonda juhatamas, kõneldes ei suuda Laurit praegugi varjata uhkust: see oli aeg, mil Kooli tänava kool sai riigis ühena vähestest suurustada, et tal on nii direktor kui õppealajuhataja mees. Kuid mehi jätkus õpetajate sekkagi.

Kangema soo üha kahanev arv koolis teeb vana koolimeest murelikuks tänagi. Ühest küljest narritakse sedasi õpilastele antavat haridust, teisalt mõjub see kehvasti kooli õhustikule.

Laurit ütleb: „Kui mehi koolis pole või on neid vähe, on see laste jaoks suur õnnetus: kasvatus jääb poolikuks. Ja kui õpetajate toas on mõni mees naiste seas vürtsiks, on õhkkond seal kohe teine, paljud asjad jäävad ütlemata ja mõnigi taga rääkimata."

Retsepti, kuidas mehi kooli ja klassi ette saada, ei tihka Laurit pakkuda. Et kasulist nõu anda, peab tulevast õpetajat tundma teretuttava tasemest tunduvalt enam. Ülikoolitarkus on küll vajalik, ent mitte ainumäärav: vana koolimees mäletab elust poolt tosinat näidet, kus alma mater’ist suurepäraste adjustaatidega tulnud noor on klassi ees kõrbenud ning olnud sunnitud otsima uut töökohta.

"Õpetada õpetajale distsipliini ja korda - see on kaunis delikaatne teema," teab Laurit.

Niisama raske kui mitte võimatu on algajale selgitada, kuidas kurjaks kätte kippuvat olukorda õigel hetkel naljakilluga maandada või mis sõnu ninakale naakmannile öelda, et tal endal hakkaks rumala tembu pärast piinlik.

Ometi on koolipapa sel teemal alati valmis arutlema. Eriti praegu, mil kevade ootel loodus veel tukastab. Kui puudes jälle mahlad jooksma hakkavad, on juttudeks aega raskem näpistada. Linna kauneima kodu silt Kaevu tänaval asuva maja seinal ei anna suvel hõlpu: korra kõrgele tõstetud heakorralatti ei passi langetada.

Ent peale talvel ristsõnapähklite katkihammustamise, parapsühholoogia küsimuste üle juurdlemise ja suvel aias kõpitsemise on Lauritil ühes kaasa Lainega üks kirg veel.

"Suvel pole me ühelgi nädalavahetusel kodus: sõidame Eestimaal ringi, Pärnu ümbrus on juba mitu korda läbi sõidetud, kevadel algame ja sügisel lõpetame. Ootan seda aega juba väga!"

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles