Kümme Jaan Oadi maali jõuab Kanadast kodusaarele

August Oad ja tema naine soovisid maale üle andes isa pärandit Eestis säilitada, jättes ühe töö endale mälestuseks. Maalid vastu võtnud kihnlane Annely Akkermann sõnas, et tutvus August Oadiga 2000. aastal Kanadas “ESTO-l”.

“Kuulsime, et üks mees otsib kihnlasi taga. Kui see mees lõpuks meieni jõudis, ütles, et ta on Karjamaa Kusti ja Jaan Oadi poeg. Siis me saime temaga tuttavaks ja ta kutsus meid omale külla maale vaatama. Ta saatis meile 63 reprot isa töödest,” meenutas Akker-mann.

“Pärast seda kohtumist oleme hakanud otsima, kus mingisugune maal on, ja kui keegi tahab loobuda, kogume need kokku Eestisse Avatud Kihnu fondi haldamisele. Kihnu muuseumis me neid praegu hoida ei julge, kuna seal käib remont, siis deponeerime neid mõnes Eesti muuseumis ja teeme aeg-ajalt näitusi,” rääkis Akkermann.

Ligi 100 maali asukoht on teadmata

Esimesed kaks pilti ostis fond eelmisel aastal Kanadast keskealise naise käest, kes oli pildid saanud oma emalt päranduseks. Naine ei osanud piltide väärtusest midagi arvata ja tal oli hea meel, et ei pidanud neid ära viskama.

“Oadi tööde puhul, kui keegi saab need juhuslikult kas koos majaga või vanadelt inimestelt päranduseks, ei pruugita osata nende väärtust hinnata ja täiesti reaalne on oht, et vanade kihnlaste juba ingliskeelsed järeltulijad saadavad maalid prügimäele,” tõdes Akkermann.

Üks fondi nõukogu liikmeid Mihkel Türk elab Torontos, suhtleb sealsete eestlastega ning on paljude Oadi maalide omanikud üles leidnud.

Oad maalis paarsada pilti, tänaseks on teada umbes 90 teose asukoht. Enamasti on see Kanada, kaheksa tööd on USAs ja arvatavasti 12 Rootsis, viimast fakti pole veel jõutud kontrollida.

Oadil oli kuus last. Suurim osa töödest - 45 maali on Oadi lahkunud poja Leino kanadalasest abikaasa valduses. Kolm tööd on varasemast hoiul Kihnu muuseumis ja mõne maali kinkis Jaan Oad Pärnu uue kunsti muuseumi vedavale filmimehele Mark Soosaarele, kes 1982. aastal tegi Tallinnfilmi tellimisel temast filmi.

Maal kui ajaloo jäädvustaja

Maalimine ei olnud Kihnu meremeeste seas haruldane nähtus, kokapoisid õppisid oma laeva maalima, andekamaist kasvas välja kunstnik, kes hakkas maalima raha eest ja tellimusel. Nii nakatus loomepisikusse Oadki.

Nii kunstis kui muudel aladel oli Oad iseõppija, maalimine oli talle hobi. Alles pensionieas, aastatel 1963-64 sai ta kunstiharidust Danforthi tehnikakolledži õhtuklassis.

Maalides algul laevu ja merd, hakkas Oad hiljem, sõjakeerise tõttu Kanadasse elama asudes ja seal pensionile jäädes maalima ajaloolisi sündmusi ja detailirikkaid, rohkelt etnograafilist informatsiooni sisaldavaid olustikupilte: laevaehitust, meremeheelu, heinategu – kokku tuli sari Kihnu ajaloost, milles umbes sadakond maali.

Veel 1981. aasta 9. jaanuari Sirbis ja Vasaras on rahvakultuuri uurija Ants Viires kirjutanud, et “ umbes 150 tööd säilib kunstnikul (Jaan Oadil - toim) kodus, ära müüdud või kingitud on vaid 30 töö ümber. Valdav osa, umbes sadakond maali kuulub “Kihnu ajaloo” sarja. Sarja õige koht oleks kodumaa muuseumivaramuis. Kahju oleks, kui see nii palju kõnelev ja terviklik sari edaspidi kuskil kaugel meretaguseis mais laiali pillutaks.”

Jaan Oad suri 1984. aastal.