Kui kohtutäitur pangaarve arestib ja võlausaldajad uksele koputavad, saab noormees teada, et vanaonu oli talle pärandanud võlgades sipleva firma. Seaduse kohaselt on pärand ja sellest tulenevad kohustused aga pärijale üle läinud.
Pärandiga võivad kaela tulla ka soovimatud võlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii võib tulevikus juhtuda, kui Riigikokku jõudnud uus pärimisseaduse eelnõu seaduseks saab.
“Suurim muutus praeguse seadusega võrreldes on see, et pärandi vastuvõtusüsteem asendub loobumissüsteemiga. See tähendab, et kui pärija pole pärandist loobunud, läheb see talle automaatselt üle,” selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kaupo Paal.
Et vanaonu võlgadest vabaneda, võib noormees loobuda tema firma pärimisest.
Tagab pärijate õigused
Paali sõnade järgi vähendab loobumissüsteem ohtu, et pärijad pärandi vastuvõtmisel võimalikud kaaspärijad maha vaikivad. Nii tagatakse ka pärandvara säilimine.
Kui pärandil lasuvad võlad ja pärija neist alles hiljem teada saab, võib ta pärandist loobuda või vara kohta inventuuri nõuda.
Notarite koja juhi Tiit Sepa jutu järgi jääb pärijate initsiatiiv alles ja pärimist menetleb endiselt notar.
“Suurim probleem on siin see, et kui inimene ei saanud teada, et ta on pärija, peab ta seda tõendama. Kui näiteks üks pärijaist asub kuskil välisriigis, ei saa teised tema tahteavalduseta pärandvara käsutama hakata,” sõnas Sepp.
Uues eelnõus on detailideni lahti seletatud reeglid notarile. Notaril on õigus teha enne pärimistunnistuse väljaandmist eelotsus.
“Kui pärijatele niisugune vara jagamine ei meeldi, võivad nad selle kohtusse kaevata. Kui eelotsust ei vaidlustata, jääb see pärimistunnistusena kehtima,” märkis Paal.
Pärandvara tuleb pärijate vahel jagada kas notariaalselt või omavahelise kokkuleppega, sellega tagatakse pärijatele õiguskindlus.
Kõige õnnelikumad pärijad
Endiselt kehtivad nii notariaalne kui kodune, omakäeliselt kirjutatud testament. Siiski annab seadus võimaluse pärandaja tahet mitmeti tõlgendada.
“Notariaalne ja omakäeline testament on võrdsed jõult, kuid mitte sisult. Seepärast on igati soovitatav teha testament notari juures, et selles saaks pärandaja tahte õiguslikult võimalikult täpselt kirja panna,” soovitas Sepp.
Näiteks võib juhtuda nii, et kuigi vanaema pärandas omakäelises testamendis lapselapsele maja, võib pärija saada vaid osa sellest, sest pärandada saab mõttelist osa kogu pärandvarast, mitte asja. Kui vanaemal oli ka veel auto ja hoius, siis hinnatakse kogu pärandvara ning maja moodustab sellest näiteks viis kuuendikku. Selle lapselaps saabki.
Justiitsminister Rein Lang tunnistas, et pärandusasjad on keerulised ja iga inimene peaks varakult nende peale mõtlema, et hilisemaid vaidlusi vältida.
Seaduseelnõu kohaselt võivad testamendi teha juba 15aastased.
“Tänapäeval võib alaealiste nimel olla suuri varasid. Niisuguseid testamente pole küll kuigi tihti, aga selline võimalus võib seaduses olla,” märkis Sepp.
Sepa jutu järgi arvavad paljud, et pärimistoimingud on kallid, ja lükkavad neid edasi. “Eesti pärijad on kõige õnnelikumad pärijad, sest riik pole kehtestanud pärimismaksu.
Notaritasud moodustavad näiteks 800 000kroonise pärandvara vormistamisel vaid 5000-6000 krooni,” ütles ta.
Lang kinnitas, et valitsus ei kavatse pärandimaksu kehtestada.