Järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes veel mäletavad, et Pärnus Tallinna maantee alguses (majas number 4) asus vanasti Paul Ruiso kirjanduse- ja kirjutusmaterjalide kauplus. Nüüd on sel kohal Tallinna maantee hruštšovkad.
Kui Paul Ruiso müüs lehti ja heinaseemet
9. august 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruiso kuulutas, et müüb ”ajakohaste hindadega koolidele, kantseleidele ja eraisikutele igasugust kirjutusmaterjali ja õppeabinõue. Seinatapeedid nüüdsest peale (1930. aasta – autor) suure hinnaalandusega.“
Samal ajal võttis Ruiso vastu kõikide Eestis ilmuvate ajakirjade tellimusi ja kuulutusi talituste hindadega ja müüs üksiknumbreid. Teises analoogilises kuulutuses kehtis eeltoodu ajalehtedegi kohta.
Peale selle oli samas kohas Hollandi seemnekaupluse esitus (esindus). Alati olid müügil hästi idanevad sordiehtsad aiavilja-, lille-, loomajuurika-, linnusööda- ja heinaseemned.
1930ndate lõpul oli seemneäri asemele või kõrvale tulnud nõudemüük.
Tulevane universaalkaupmees Paul Ruiso oli sündinud 1879. aastal Tahkuranna vallas väikekohapidaja ning puusepa pojana. Õppis Tahkuranna kihelkonnakoolis ja Pärnu linnakoolis, mille lõpetamise järel 1899 läks Peterburi. Oli admiraliteedi laevatehastes kontoriametnik ja teenis vahepeal sõjaväes.
1905. aastal emigreerus Ruiso Ameerika Ühendriikidesse, sest ilmselt oli ta seotud mässajate ja mässamisega. Uues Maailmas oli ta vaheldumisi vagunivärvija, puusepp, lukksepp, metsa- ja põllutööline ning mingi aja Ameerika eestlaste ajalehe Uus Ilm toimetuse liige.
1910. aastal naasis Ruiso Peterburi ja rändas seal tehasest tehasesse, olles nii laohoidja, raamatupidaja abi kui kaubandusartelli usaldusmees. Esimese maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti ta sõtta ja langes sedamaid sõjavangi, viibides seepärast 1914-1918 Saksamaal.
Pärast sõjavangist vabanemist töötas Ruiso Peterburis saapavabrikus töölisena ja kesktäidesaatva komitee laohoidjana 1920. aastani. Kui elust Venemaal villand sai, opteerus Ruiso kodumaale ja oli Pärnus lühikest aega ajakirjanduskontori Uudis ärijuht Rüütli tänaval.
1921. aastal asutas Ruiso iseseisva raamatu- ja kirjutusmaterjalide kaupluse, mis tegutses Saksa okupatsiooni lõpuni. 1944. aasta septembris põletati maha Tallinna maantee alguse majad ja sellega lõppesid üle 20 aasta tegutsenud kaupluse elupäevad.
Peale kauplemise oli Ruiso tegev ühiskondlikus elus, korraldas väikekaupmeeste ühingut ja kandideeris linna juhtima, aga alati, kui ma õigesti mäletan, vasakpoolsete vaadetega rühmades. Küllap oli see talle noorusest külge jäänud.
Paraku puuduvad mul andmed Ruiso eluõhtu kohta.