Ühistu võitleb parkimiskohtade eest

Et plekkgaraažid pigem risustavad kui ilmestavad linnapilti, on linna viimase suure, ligi 200 garaažiga ühistu esimees Aare Laanemets igati päri. Küll aga ei taha ta leppida sellega, et tema ja ta saatusekaaslased peavad oma sõiduriista edaspidi tänavale parkima.

Tahad garaaži - helista

Sestap soovibki Laanemets garaažidealust maad ühistu valdusesse saada ja sinna kivigaraažid ehitada - niipalju, kui neid 1,4hektarilisele maalapile mahub või soovijaid jagub.

Eile oskas Laanemets nimetada 108 metallisti, kes oleks valmis oma raha eest uue automaja ehitama. Laanemetsa hinnangul läheb üks garaaž maksma suurusjärgus 30 000 krooni, kuid sõltuvalt sellest, kui palju neid ehitatakse.

Laanemets pole kade mees, tema kinnitusel on inimesed üle linna oodatud nende Vastla tänaval asuva ühistuga liituma. Andku vaid talle teada telefonil 5656 0711.

Astumaks sammukese eesmärgile lähemale, tegi garaažiühistu linnavalitsuse planeerimisosakonnale avalduse algatada maalapi kivigaraažidega täitmiseks detailplaneering. 11. detsembril linnavalitsuse korraldusel selleks luba antigi.

Andmaks inimestele võimalust endale garaažikoht broneerida, viivitab Laanemets planeeringu algatamisega kuni aasta lõpuni. Et asjast asja saaks, oleks tema ütlust mööda tarvis vähemalt 150 inimest.

Linnavalitsuse planeeringute spetsialisti Ülle Tuuliku kinnitusel võiks garaažiühistu Metall ootamise asemel hoopis kiirustada. Ajalugu näitavat, et planeerimisprotsess võtab üldjuhul aasta kui mitte kauem.

Paraku seda aastat garaažiühistul pole. Vastavalt linnavalitsuse 22. juunil antud korraldusele peavad sealsed plekkosmikud tuleva aasta 10. maiks kadunud olema.

Ühistu suurem mure on aga see, kuidas garaažidealune ja praegu riigile kuuluv maalapp enda valdusesse saada. Ent nagu nentis Pärnu maavalitsuse maaosakonna juhataja Rein Klaassen, ei käi maaomanikuks saamine sugugi nii lihtsalt.

“Detailplaneeringu algatamine ei anna neile kindlasti mitte mingit eelist maa saamiseks,” kinnitas ka linnavarateenistuse juhataja Karin Pärmann.

Klaasseni selgituse kohaselt läheb riigivara müüki oksjonil, kus on õigus kõigil osaleda. Alghinnaks on lähima objekti ruutmeetri turuhind. Kuid just oksjonit tahab Laanemets vältida. “Kinnisvarahaidega me võistu pakkuda ei jõua,” tunnistas ta.

Teoreetiliselt on võimalus, et maa antakse või müüakse otsustuskorras garaažiühistule, seda juhul, kui see on maaomaniku huvides.

“Riigi huvisid on siin väga raske näha,” ei usu Pärmann, et garaažiühistul oleks võimalik maa riigilt enampakkumiseta kätte saada.

Lootust napib

Laanemets nii kergelt ei murdu. Juba sepitseb ta keskkonnaministeeriumile kirja, saamaks garantiid, et kui nad detailplaneeringu algatavad, siis nad selle maa ka endale saavad. Kas või hoonestusõiguse. Aga vähemalt pooleks sajandiks, muidu pole mõtet kivigaraaže ehitama hakata.

Klaasseni sõnade järgi ei näe ta ühtki seadusepunkti, mille alusel võiks garaažiühistule maa tasuta või alla turuhinna anda. Hoonestusõiguse andmisekski tuleb korraldada enampakkumine.

Riigivaraseaduse kohaselt võidakse riigivara tasuta kasutusse anda vaid teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamiseks, omavalitsusele tema funktsioonide täitmiseks, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või mittetulundusühingutele heategevaks sihtotstarbeks.

Et garaažiühistu nimetatute hulka ei kvalifitseeru, peab Klaassen nende taotlusi utoopiliseks. “Tegelikult on see on üks lollitamine, kogume aga rahva kokku ja lehvitame lippudega,” leidis ta.

Linnavalitsuse teedespetsialisti Tõnu Kuusiku teatel pole kuulda olnud, et Ülejõel oleks teeäärtes parkivad autod liiklusprobleeme tekitanud.

Seega ei juhtu tema väitel midagi hullu, kui need paarsada autotki kuskil tänavatel või kinnistute territooriumil omale koha leiavad.