Pärnu kontserdimaja orelist tuleb Eesti moodsaim pill

Karin Klaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orelimeister Martin ter Haseborg võib oma kätetööga rahule jääda: viimased viis registrit on paika pandud. 

Ants Liigus
Orelimeister Martin ter Haseborg võib oma kätetööga rahule jääda: viimased viis registrit on paika pandud. Ants Liigus Foto: parnupostimees.ee

Saksamaa meister kinnitab Pärnu kontserdimaja oreli külge sel nädalal viimased viled ja kellad, juba pühapäeval saavad kõik soovijad orelikontserdil Eesti moodsaima ja kalleima pilli uuenenud kõla nautida.

Eile tegeles orelimeister Martin ter Haseborg koos abilistega pilli peene häälestamiskunstiga, et kõik 50 registrit ja 5000 vilet maksimaalselt puhtalt kõlaksid.

Moodne hiiglane

Jaanuari algusest oreli kallal töötanud mehed lisasid viis uut 300 vilega registrit ning erilised ingellikult õrna kõlaga torukellad, lähipäevil ühendatakse oreliga nn midisüsteem, mis võimaldab organistil salvestada oma esituse kohe arvutisse või CD-le. Paigaldati ka kolmas tuulemootor, sest kahe mootori tekitatud rõhk jäi orelis pisut nõrgaks.

Organist Andres Uibo sõnade järgi on Pärnu kontserdimaja orel unikaalne Eestis ja kogu maailmas. Digitaalse mängupuldiga kompuuter pakub orelile ligi 6000 kõlakombinatsiooni, ainulaadsed on hispaania trompetid - pillist välja liikuvad viled. Eriline on registrite arvukus, mis võimaldab mängida väga erinevat muusikat barokkstiilist kaasaegse loominguni.

“Tegemist on Euroopa mastaabis keskmise suuruse, kuid kahtlemata tehniliselt unikaalse instrumendiga,” ütles Uibo. “Eelmisel sajandil tehti Euroopa kirikutesse oluliselt suuremaid oreleid. Tänapäeval on orel maailma kalleim pill, selle ehitus on väga kulukas ja eelistatakse pigem väiksemaid mõõtusid. Arvan, et meie unistus on täitunud ja Pärnu kontserdimaja orel valmis just sellisena, nagu planeerisime.”

Oreli viimaste osade komplekteerimine läks maksma 40 000 eurot, pilli kogumaksumust ei oska isegi meister täpselt öelda. “Alustasime oreli ehitust 2001. aastal, kui hinnad olid praegusest oluliselt madalamad,” meenutab Haseborg. “Nüüd maksaks sellise instrumendi otsast peale ehitamine 15-20 miljonit krooni.”

Euroopa uusim ja uhkeim saja registriga orel paikneb Lausanne’is ning selle hind on ligi 60 miljonit krooni.

Kaua tehtud kaunike

Ligi 100 000 detailist koosneva instrumendi ehitas firma Orgelbrau in Ostfriesland Saksamaalt neljandat põlve orelimeistri leiba teeniva Martin ter Haseborgi juhendamisel.

2002. aastal esialgselt valminud oreli kallal töötas Haseborg koos abilistega aastajagu päevi.

“Tehniliselt on orel nüüd tõesti peaaegu valmis, iseasi on instrumendi häälestamine,” ütles orelimeister.

“Meie teeme alati oma parima, aga kõla parandamise mõttes ei saa orel kunagi valmis. Tegemist on ju 5000-6000 vilega, alati võib leida mõne, mille kõla pole päris perfektne. Eriti raske on kontsertorelitega, sest temperatuur võib saalis kõikuda, metall ja puu paisuvad või tõmbuvad kokku ning kõik see mõjutab kõla,” selgitas orelimeister.

Haseborg tunnistas, et oreli häälestamisega on praegu probleeme, sest see tegevus nõuab täielikku vaikust, kuid kontserdimajas käib elu. Parim aeg segamatuks töötamiseks on varahommik ja hilised õhtutunnid.

“Tulin siia ainult kolmeks päevaks, aga korralikult töötada ei saa,” pahandas organist Matthias Müller, kes aitab peeneid kõlasid õigesti helisema panna. “Pidevalt toimuvad konverentsid ja kontserdid, kolm päeva koristati laupäevase ürituse järelt ja oleme juba graafikust tublisti maha jäänud.”

Laupäeval tuleb orelit üle vaatama seitsmeliikmeline komisjon, pühapäeval saab orelit aga kuulda juba kogu tema võimsuses. Kell 17 algaval kontserdil musitseerib Bremeni katedraali organist ja Bremeni kunstide akadeemia professor Wolfgang Baumgratz, kes on ühtlasi maailma suurima, Saksamaa orelisõprade ühingu esimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles