Eestis elab ligi 140 rahvuse esindajaid, kelle ühiskonnas hakkamasaamist ja üksteisemõistmist toetab “Eesti lõimumiskava 2008-2013”, kuid riiklikest suunistest ning pingutustest olulisem on inimeste omavaheline eelarvamusteta suhtlemine ja ühistegevus.
Pikka sammu selles suunas on astumas kodumaakond, kus MTÜ Pärnumaa Kodukandi ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse projekt “Multikultuurne Pärnumaa kodanikuühiskond” tõi laupäeval Pärnu keskraamatukogu saali rahvast tulvil.
Mul on väga hea meel, et Pärnumaal on alustatud projekti, mida rahastab kultuuriministeerium Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondist. Seni on enamik lõimumisprojekte läinud Harjumaale, Ida-Virumaale, aktiivne on olnud näiteks Saaremaagi.
Pärnu maakond on samuti kultuuriliselt mitmekesine, eriti selle keskus, Pärnu linn. Siin on väga tugevad rahvusvähemuste kultuuriseltsid ja nagu siinsest kohtumisest järeldub, inimesed tahavad nendel teemadel arutleda, kaasa mõelda. See ongi ju eesmärk.
Ei, päris nii ei saa öelda. Seni on lõimimisse panustanud, küll eri mahus, kõik pooled. Enamikus on lõimumistegevuse koordineerimine ja korraldamine pandud integratsiooni sihtasutusele, mis 1. jaanuarist on integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.
Oma tegevusega tahame senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, et nii omavalitsused kui kodanikeühendused märkaksid kultuurilist mitmekesisust kui rikkust. Panustades eri rahvusest ja keelega inimeste koostööle, aitab see leida lahendusi sotsiaalsetele probleemidele.
Kodanikeühenduste puhul näitab statistika, et praegu osalevad eesti rahvusest inimesed neis aktiivsemalt. Soovime, et nad kaasaksid muudest rahvustest inimesi, kelle kodune keel ei ole eesti keel, ja tekiks ühine huvi koos tegutseda. Nii avaneb rohkem võimalusi kontaktideks, ressurssideks, tegevuseks ja selle laiendamiseks.
Kultuur pole ainult keele, vaid kogu ühiskonna alus, siit tulevad meie väärtushinnangud ja sellel baseerub riigi eksistents. Eesti põhiseaduseski on oluline eesti kultuuri säilitamine. Lõimumiskavas on pööratud tähelepanu ühise kultuuriruumi edendamisele Eestis, vaatamata inimese kodusele keelele või rahvusele. Samal ajal tõhustades eesti keele oskust ning väärtustades inimese etnilist identiteeti. Lõimumist rahastavad koostöös ülejäänud ministeeriumidega kultuuri- ning haridus- ja teadusministeerium, andes valdkonnale kahtlemata palju laiema ja inimestele lähema mõõtme.
Hoiakute muutmine võtab aega ja nõuab meie kõigi pingutust. Me ei saa muutusi oodata või inimesi muuta ühelt või teiselt poolt, see algab isiklikust käitumisest. Minu käitumist näevad minu lapsed, sõbrad ja sealt see asi edasi lähebki.
Eks igal valikul ole omad põhjused. Kui rääkida muudest riikidest, siis neil on palju pikem lõimumisega tegelemise kogemus kui Eestil. Panustades vaid oma etnilise identiteedi hoidmisele, võib kujuneda olukord, kus katkeb side ülejäänud ühendustega ja eraldutakse ühiskonnast.
Meie eesmärk oleks, et iga rahvusrühm peale oma identiteedi hoidmise tutvustaks seda kõikidele Eesti elanikele. Sellega edeneb ühiskonnaga seotus ja seltsid muutuvad aktiivseks, leidmaks oma kogukonnast lisaressursse. Näiteks Soomes maksavad paljud rahvusseltside liikmed liikmemaksu ja inimesed, kes võib-olla on paremal elujärjel, toetavad rohkem oma rahvuskultuuri säilitamist. See oleks Eestigi eesmärk, et inimene ise leiaks: minu rahvuse säilitamine sõltub eelkõige minust endast. Kuna Eestis ei ole kõikide inimeste majanduslik olukord hea, on riik leidnud võimaluse toetada rahvuskogukondi, samal ajal tõhustades seltsidevahelist koostööd ja kohaliku elu aktiivsust.
Tahaks, et projekt viidaks edukalt lõpuni ja sellel oleks osalejatest kaugemale ulatuv mõju. Avaseminaril oli pilguga hinnates palju pensionäre. Kui nad räägivad kodus oma lastele ja lastelastele sellisest tegevusest ning aitavad sellega soodustada kontaktide teket eestlaste või muudest rahvusest inimestega kas või Pärnus, on see juba hea tulemus.
Siin oli palju kultuurikollektiivide esindajaid, tahaks, et nad otsiksid ja leiaksid teiste kollektiividega senisest rohkem koostöövõimalusi ning selle kaudu rahastamis- või esinemisviise. Projekti käigus omandatu ja kogetu võiks anda inimestele ideid, kuidas olla aktiivne, näha erinevuses rikkust ja teha koostööd.