Kõrghoonet Pärnusse ehitada üritav Elmar Lepp oli arutelul raekojas valmis ise selgitama uue idee eeliseid. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnaarhitekti Ülar Saare sõnutsi on Suur-Sepa vaieldava planeeringu kompromisslahendus jõudnud nüüd kehtestatud lähteülesandeni, kuid lisas, et kõnealusel juhul on tegu mõneti erandliku olukorraga.

“Planeering on volikogu poolt saadetud avalikule arutelule ilma muinsuskaitse ja linnaarhitekti kooskõlastuseta,” märkis Saar.

Nii linnaarhitekt kui muinsuskaitseamet põhjendasid kõrghoonele vastuseismist vajadusega kaitsta Suur-Sepa kvartali ja Karja tänava ümbruse miljööväärtuslikku väikeelamuala, nagu seda käsitletakse Pärnu üldplaneeringuski.

Samal ajal tegi linnaarhitekt Saar oma kompromissettepaneku: jätta veetorn alles, madalam osa ehitada kuni 16 meetrit kõrge. Seepeale pakkus Lepp, et ostku linnavalitsus torn temalt muuseumiks.

Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektori Tarvi Sitsi arvates pole vana veetorn unikaalne kaitset vajav hoone, ehkki see on pool sajandit tagasi ehitatud.

Riigi muinsuskaitseameti kooskõlastust Suur-Sepa 13a planeeringule nõuab Pärnu maavalitsus, mille kohus on planeeringute riiklik järelevalve.

Suur-Sepa 13a planeeringuga tehti Pärnu linnavolikogus algust 2004. aastal, kui torni ostnud Elmar Lepp asus detailplaneeringuga muutma sealset ärimaad elamumaaks, kuhu rajada oma ammune unistus - Pärnu esimene tornelamu.

Varem oli samasse kvartalisse kerkinud viiekorruseline korterelamu, mille osa elanikke on koos ümberkaudsete elanikega asunud nüüd kaitsma kuni kahekorruseliste väikeelamutega kvartali miljööväärtust ja seisab tornelamu vastu.

Linnaarhitekti jutu järgi jätkub Suur-Sepa 13a planeering uuel ringil, kui kompromissettepanekuid on täpsustatud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5