Kalur Leo Muhustel uppus jaanuaritormi ajal isakodu Rannametsas. Vesi lõhkus hooneid, traktori ja püügivahendid. Foto: Henn Soodla

Nüüdseks on teada, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hüvitatakse tormikahjud piiratud moel kalureile ja põllumajandustootjaile. Muu ettevõtlus peab oma kindlustamata vara kahjud ise kandma.

Eestil pole õigust otsustada

Samal teemal: Lao pood jätab manijalased teist kuud ukse taha

Ettevõtteid takistab toetada Euroopa Liidus kehtiv ühtne konkurentsiseadus. Euroliiduga ühinemine mullu mais tähendas muuhulgas seda, et riigiabi valdkond on sellest hetkest täielikult Euroopa Komisjoni pädevuses ja Eesti riigil ses osas enam otsustusõigust pole.

Riigiabina käsitletakse igasugust riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale antavat toetust.

Loodusõnnetustest või muudest erandlikest sündmustest tingitud kahjusid on küll võimalik hüvitada, kuid ainult Euroopa Komisjoni loal. Eesti peab Brüsselist luba küsima, sest abi võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Siku sõnul leidis valitsus, et teiste valdkondade ettevõtete toetamiseks piisab olemasolevaist struktuurifondidest, kust ettevõtted saavad projektipõhiselt arendustegevuseks toetust küsida.

Ministeeriumid hüvitavad kahjusid

Valitsuskabineti 3. veebruari otsusega jagati ministeeriumide vahel ära, milliste tormikahjude osalise katmise üks või teine enda kanda võtab. Riigile kuuluvate objektidega oli lihtne: iga ministeerium katab oma valdkonna kulud oma eelarvest. Munitsipaalobjektide kahjude katmise võtsid ministeeriumid enda kanda osaliselt.

Valitsus on otsustanud taotleda riigile ja kohalikele omavalitsustele põhjustatud tormikahju osalist katmist Euroopa Liidu solidaarsusfondilt, seades tähtsaimaks kohalike omavalitsuste tormikahjude hüvitamise.

Mis puudutab valitsuse otsuses ettevõtluse kahjusid, siis välja on toodud vaid põllumajandus- ja kalandussektor, mis jääb põllumajandusministeeriumi valdkonda. Kahjude osalise korvamise võimalusena näeb valitsus vähese tähtsusega riigiabi ning riikliku arengukava ja maaelu arengukava meetmeid.

Sadamate kahjude korvamisega on olukord keerulisem.

Saartega ühenduse pidamiseks kasutatavate erasadamate kahjude osalise katmise eest peab rihma pingutama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Regionaalselt oluliste sadamate kahjude osaline katmine peab tulema siseministeeriumi kaudu hasartmängumaksust regionaalprogrammide investeeringuiks ettenähtud vahendeist.

Kalurite käes olevad kalasadamad aga peaksid valitsuse nägemuse kohaselt toetuse saama põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Siseministeeriumi pressinõuniku kohusetäitja Jaana Adusoni väitel pole praegu üheselt selge, millised sadamad on regionaalselt olulised ja kas sinna võiksid näiteks kuuluda ka mõningad kalasadamad. Ministeeriumid on alustanud sadamate kaardistamist ja selle käigus peaks selguma sadamate kahjude osalise katmise täpne skeem.

Abi ei jõua vajajani

Otsekui saatuse tahtel jõudis vaid mõni päev enne tormi ehk 1. jaanuarist 2005 kehtima hakata Euroopa Komisjoni määrus, millega lubatakse põllumajandus- ja kalandussektorile jagada nn vähese tähtsusega riigiabi. Abi ühele ettevõttele on Euroopa Komisjon piiranud: kuni 3000 eurot ehk 46 940 krooni kolme aasta jooksul.

Vähese tähtsusega riigiabile on riigi mastaabis kehtestatud kolme aasta limiit 19 miljonit põllumajanduses ja kuus miljonit kalanduses. MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg märkis, et kahjukannatanute vahel jagatav 15 miljonit krooni tuleb praeguse seisuga MESi enda reservist ning see on sihtasutuse jaoks ka ülempiir.

Eesti kalurite liidu esimees Andres Varik märkis, et MESi jagatavad miljonid on pealtnäha kopsakad, kuid sotsiaalse katastroofi lävel kalureile eelmainitud piirangute tõttu paraku leevendust ei paku.

Kalurite liit on oma liikmete kahju hinnanud enam kui 11 miljonile kroonile, sellele lisandub muulide taastamise ja sõidukanalite süvendamise kulu, sest nende hindamiseks tuleb kevadet oodata. Püügivahendite kahju jääb Variku andmeil nelja miljoni krooni kanti, suuremad kahjud on seotud just sadamate ja sadamarajatistega.

Ainus võimalus, kuidas kalureid katastroofist välja tuua, on Variku meelest pöördumine Euroopa Komisjoni poole palvega ühele ettevõttele lubatavat toetussummat suurendada.

MESi nõukogu otsustas vähese tähtsusega riigiabi jagamise korra läinud kolmapäeval ning taotluste vastuvõtt algas eile. Siis märkis Rosenberg, et nõukogu otsustas hüvitust maksta väikevahendite soetamiseks ja selle alla sadamad ei kuulu. Paar päeva hiljem möönis ta, et kõik sõltub siiski taotluste arvust ja et põhimõtteliselt võivad taotlusi esitada ka kalatöötlejad ja -sadamad. Iseasi, kas need toetatud saavad.

Valitsus on maaettevõtluse aitamise võimalustena välja käinud ka riikliku arengukava RAK ja maaelu arengukava MAK võimalused, mis ei ole tegelikult tormikahjude hüvitamisega seotud. Tulekul on mitu riikliku arengukava meedet, sealhulgas “Kalasadamate moderniseerimine” või “Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine”, kuid need vahendid on piiratud ja toetust saab vaid kindlatel tingimustel. Samal ajal on paljud kahju kannatanud rannapüügi sadamad registreerimata ja need toetust taotleda ei saa.

Abiga on hiljaks jäädud

Mitme ministeeriumi ametnikud tunnistasid, et nendeni jõudis valitsuskabineti nõupidamise 3. veebruari ametlik protokoll suunistega tormikahjude kompenseerimise kohta alles läinud kolmapäeval. Riigi sihtasutused, mis on kahjude kompenseerimisega seotud, ei olnud reedel seda paberit veel oma silmaga näinud. Sellest kõigest poleks õieti midagi, kui kahjukannatanuil tuli takus poleks.

Häädemeeste valla Rannametsa kalur ja mitut ametivenda ühendava osaühingu Merikuld juhataja Jaak Aas kostab asjade seisu kohta, et see, mis riigikoridorides toimub, on nagu koerale kondi näitamine.

“Praegu narriti inimesed lihtsalt ära,” lausus Aas. “Algul kästi nädalaga kahjude kohta aru anda, lubati suure suuga. Neli kirja oleme teinud, tulemust ei mingisugust. Omalgi kiire, nüüd tuleb välja, et hakka uuesti otsast peale (MESile tuleb esitada ühes taotlusega kahjuandmed, olenemata senikogutuist - toim).”

On osaühingu kahju miljonist üles- või allapoole, ei oska Aas veel kosta, aga seni ainsana terendav MESi poolesaja tuhande kroonine abisumma on selle kõrval ilmselgelt naljanumber. Ent naljatuju pole kalureil teps mitte.

Merikulla mehed oleksid rahul, kui nad teaksid summat, mis neile kindla peale kas või mõne kuu pärast pihku jõuaks. Siis saaksid nad paarsada tuhat krooni maksva paadi esiotsa laenuga istumise alla muretseda.

Teine mure on meestel seotud sadamasüvendusega. Peale selle, et meri uhtus ja lõhkus ära kogu hoonestuse, võib väljasõidukanal olla liiva täis, nii et kevadel paadiga liikuma ei pääsegi. Aas märkis, et ainuüksi uuringute tegemine (süvendamiseks on vaja keskkonnamõjude hinnangut, et saada vee erikasutusluba) maksab 40 000 krooni, seejärel tuleb tellida kopad…

“Vaieldakse, kust fondist see raha peaks tulema. No ükskõik millisest. Vaielda ja otsustada jõuab hiljem ka,” tähendas Aas. “Meil kõrbeb juba, pole enam aega oodata.”

Veel kuu ja veidi peale ja merelemineku aeg võib käes olla, kuid MESi nõukogu teeb siis alles hüvitamisotsuseid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0