Väikese vabakooli direktor Katrin Uutsalu loodab, et tema noorim tütar, nelja-aastane Hanna-Katri alustab kooliteed vabakooli uues majas. Foto: Urmas Luik

Pärnu väike vabakool kavandab Papiniidu ja Raja tänava ristmikule Raja 7 uut koolihoonet.

Linnavalitsuse loal algatati detailplaneering koolihoone ehitamiseks, planeering on aruteluringil ning linnavalitsus pole seda veel kinnitanud.

Väikese vabakooli direktori Katrin Uutsalu ütlust mööda taotleti ning saadi vajalik summa Euroopa Liidu Phare struktuurifondidest, et alustada ettevalmistusi hoone rajamiseks: ala detailplaneeringuks, maapinna uuringuteks ning hoone projekteerimiseks. Sama fond rahastab hoone ehitust kaheksakümne protsendi ulatuses. "Kui lõpetame edukalt planeerimise etapi, saame koos lõpparuandega esitada ka uue rahataotluse hoone ehitamiseks," lausus Uutsalu.

Kell tiksub

Uutsalu jutu järgi on asjaajamiseks aeg väga napp, sest ehituse ettevalmistused tuleks ära teha kümne kuuga, muidu läheb raha vastu taevast. "Meie jaoks on tähtis, et võiksime ettevalmistustega juba alata," lausus Uutsalu.

Vabakoolile teeb muret koostöö linnavalitsusega, sest detailplaneeringu arutelu on kestnud juba poolteist aastat. Linnavalitsus on teinud pidevalt uusi ettepanekuid selle ala planeerimiseks, muutnud korduvalt vabakoolile eraldatud maatüki suurust. "Oleme kõik linnavalitsuse ettepanekud ja muudatused planeeringusse sisse viinud, meie poolt on asjaajamine olnud korrektne, kuid lõputult täiustada seda enam ei saa, sest kell tiksub," sõnas Uutsalu.

Kuni detailplaneeringu kinnitamine venib, ei saa vabakool anda projekteerijale lähteülesannet. Hoone arhitekti selgitab konkurss, sest selline on üks rahastamise tingimus.

Koolimaja arhitektuurne idee pärineb Taani Karlskovi vabakoolist: ühekorruseline koolimaja kavandatakse kaheksanurksena, meekärjekujulisena. Ligikaudu 150 õpilasele planeeritud hoone keskel asuks aula-võimla, äärtes klassiruumid. Koolimaja kõrvale tahab kool ehitada mängu- ja spordiväljaku, sellest mere poole lasteaia. Hoone maksumus on 15-20 miljonit krooni.

Et hoone ehituse rahataotluse ettevalmistusprojekti esitamisest kuni allakirjutamiseni kulus peaaegu kümme kuud, ei julge Uutsalu prognoosida ka maja valmimistähtaega.

Põhikooli mõõtu

Pärnu väike vabakool tegutseb kaheksandat aastat. Õppetöö erakoolis põhineb riiklikul õppekaval. Sel aastal avati seitsmes klass ning kahe aasta pärast saavutab vabakool põhikooli mõõdu. Koolil on ka üheksaklassilise kooli koolitusluba.

Ometi on Väike-Posti tänaval asuvad endised lasteaiaruumid õpetamisel lootusetult kitsaks jäänud. Klassitubasid napib ja õpetajad kaaluvad loobumist õpetajate toast, sest sinnagi saaks klassitäie mahutada. "Me ei näinud ka ette võimalust, et kool oleks jäänud pikemaks ajaks kuueklassiliseks, kooli areng oleks nii toppama jäänud," rääkis direktor.

Uutsalu tõdes, et arenguvestlused, mille läbiviimises teevad üldhariduskoolid esimesi samme, on olnud vabakooli õpetussüsteemi üks põhimõtteid.

Klassid on vabakoolis väikesed: seal õpib 7-15 õpilast ning üle 16 lapse klassi ei mahutata.

Kooli üks asutaja Kauni Sõgel, kelle kaks last õpivad ka vabakoolis, lausus, et klassides on lapsi, kes on jäänud teistes Pärnu koolides hammasrataste vahele, kuid vabakoolis puhkevad nad lausa õitsele.

Koolis seistakse ja võideldakse iga lapse pärast, sest iga laps on inimene koos oma väärtuste ja nõrkade kohtadega. Igal lapsel on tahk, mida lihvides tuleb välja sära.

"Et lapsi on klassis vähe, on õpilase-õpetaja side nagu ema-lapse side, iga lapse võimeid teatakse peensusteni," rääkis Sõgel.

Vabakoolis on traditsioonilised vanemate ja laste ühisüritused ning sinna kooli leiavad sagedasti tee just need vanemad, kelle jaoks tavakooli uksed koostööks suletud. On vanemaid, kes tunnetavad, et laps vajab väikest klassikollektiivi.

Tulevasse esimesse klassi on näiteks registreeritud kolm nägemisprobleemidega last. Esimeses klassis õpib üks ratastoolipoiss. Normaalse intellektiga, kuid väikse füüsilise puudega lapsed on olnud teretulnud vabakooli, sest nad rikastavad õpilaste maailmapilti.

"Vabakooli aura soosib soovi õppida," lisas Uutsalu. Erakoolil on õppemaks, 420 krooni kuus. "Loodame, et uude majja kolides jääb see tasu niisama suureks," märkis ta.

Uued võtted

Nädala eest saabus üheksa vabakooli õpetajat Taanist õppereisilt, kuhu sõideti nädalaks oma kulul kogemusi saama. "Vabakooli üks eesmärke on otsida järjest uusi meetodeid, kuidas lapsele koolis õppimist huvitavamaks teha," rääkis Uutsalu. Taani vabakoolide liit jagas huvilised kaheliikmelisteks gruppideks ning saatis tutvuma erinevate vabakoolidega.

Võtteks, mida Eestis ei kasutata, on teemanädalad koolis. See kujutab õppeainete sidumist ning õpetajate tihedat koostööd mõne nädala vältel. Eesti koolides saavad õpilased palju infot, kuid see jääb eluga seostamata.

Ehkki Eesti üldhariduskoolide õppekavva on sisse kirjutatud ainete integratsioon, see ei toimi. Taanis pööratakse palju tähelepanu just teadmiste kinnistamisele ja grupitööle, mille käigus õpilased ise otsivad materjali.

Uutsalu tõi näit

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43