Tapale minek ehk kutsealusest ajateenijaks

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussi, bussilt maha ning asjad ette näidata, rivisammul sööklasse, kõhud suppi täis ja varustuse järgi ning siis juba koos kraamiga kasarmusse - pügamisele. Nõnda saabki kutsealusest ajateenija.
Bussi, bussilt maha ning asjad ette näidata, rivisammul sööklasse, kõhud suppi täis ja varustuse järgi ning siis juba koos kraamiga kasarmusse - pügamisele. Nõnda saabki kutsealusest ajateenija. Foto: Ants Liigus

“Viimane suits vaba mehena,” märgib Kristo ja nipsutab filtrini kärsanud Cameli bussi rataste alla. Sellesama bussi, mis on kohe-kohe koos tema ja teiste Pärnusse koondatud kutsealustega Tapa poole teele asumas.

Muidugi, laiemas plaanis just nimelt seda vabadust tagama sõidetaksegi. Ainult et laiale plaanile on nende, kodumaa kutsel Pärnu kontserdimaja ette kogunenud poolesaja kutsealuse mõtetes vähe ruumi jäänud. Ehkki riigi ja seega meie kõigi asi, puudutab ajateenistusse astumine neist igaüht ennekõike isiklikult.

Ühena esimeste seas kohale jõudnud Priit Kuuskler nendib, et näe, praegu oleks olnud hea võimalus Hollandisse suurt raha teenima minna. Aga kus sa pääsed – nüüd tuleb töötunked kaitseväelase vormi vastu vahetada. Ega ta sellepärast endast väga väljas olegi – kui tuleb minna, siis tuleb minna. Ja ehk õnnestub isegi suitsetamine maha jätta, loodab ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles