Kommentaar: Hillary Clintoni välispoliitika

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nädalaselt Kesk-Ameerika tuurilt naasnuna (külastatud riikide arv tõusis selle käigus 110ni) kuulsin kodusest telekast, et USA president Barack Obama nagu polevatki välispoliitikas midagi korda saatnud. Tegelikult pole üritanudki, sest välispoliitika on praegu riigisekretär Hillary Clintoni käes ja eeskätt tuleb jälgida teda. Sisepoliitikale pühendunud Obama teeb välispoliitikas vaid märke maha panevaid lõppotsuseid, mullu näiteks tuumarelvastuse vähendamise lepingu edasilükkamine, Afganistani sõja jätkamine, maailma rahanduse ja kliima probleemid. Nende teatavaks tegemine oli Obama töö.


Tervishoiureformiga ühele poole saanud Obamalt oodati selle aasta algul põhimõttelisi avaldusi Palestiina ja Iraani asjus, need on aga edasi lükkunud tervishoiureformi kunstliku kinnihoidmise ja vabariiklaste ootamatute taktikavõitude pärast. Märkimisväärseim neist oli Kennedyte klannile kuulunud Massachusettsi senaatori koha kaotus, millega Obama jäi ilma vajalikust ülekaalust senatis. Iga tema tegematajäämist saadab aga hästi organiseeritud ja ajakirjandust kontrollivate lobistide kisa (“Obama on nõrk”). Öelgem nii: varugem kannatust.



START-lepingu reset’i ja Venemaaga taassuhtlemise ettevalmistustöö tegi Hillary Clinton. Niisama usinalt käis Clinton mullu (paralleelselt eriesindaja George Mitchelliga) Lähis-Idas, ent – nagu viidatud – sattus kõvale vastutegevusele.



Jaanuari lõpus kongressile oma esimese aastaülevaate teinud Obama üllatas välispoliitikahuvilisi sellega, et peaaegu ei rääkinudki sellest. Kaks päeva hiljem, 29. jaanuaril sai Obama administratsiooni välispoliitika siiski selgeks tänu Clintoni kõnele Pariisi kõrgemas sõjakoolis.



Esinemine oli huvitav juba sellepoolest, et nädal hiljem toimus traditsiooniline Müncheni julgeolekukonverents, mida sageli on kasutatud kõvade sõnumite edastamiseks. Olgu meenutatud kas või Vladimir Putini programmiline kõne 2007. aastal ja USA asepresidendi Joe Bideni samuti programmilisena võetud mullune kõne.



Loogiliselt võinuks proua Clintongi esineda Münchenis (seal oli kohal USA presidendi nõunik kindral James Jones), ent ta eelistas USA sõnumi edastamispaigana Pariisi. Selge miinus Saksamaale. Põhjuseks arvatakse Saksa-Venemaa lähenemist.



Ehkki Merkeli uue valitsuse välispoliitilises programmis puudub harjumuspärane sõnadepaar ”Saksa-Venemaa partnerlus”, näitab praktika vastupidist.



Clinton tegi oma kõnes ”Euroopa julgeolekust” teatavaks USA välispoliitika kuus printsiipi (näiteks kohalolek Euroopas, poliitika avatus, inimõigused) ja andis küllalt huvitavaid hinnanguid suhetele Venemaaga.



Kas või nentimine, et suhted Moskvaga saadi kätte ”väga halvas seisus” – selge kriitika George W. Bushi administratsiooni aadressil. Olukorra muutmiseks otsustatigi alustada STARTist ja NATO-Venemaa nõukogu töö taaskäivitamisest.



Viimasena mainitu puhul soovitas Clinton arutada Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi pakutud Euroopa julgeoleku uut arhitektuuri. Siiani oli arutluspaigana mainitud vaid OSCEd. Proua deklareeris alustuseks, et Venemaa polegi enam vastane, kuid on tihti (ingl keeles often) partner globaalsetes küsimustes.



 Järgnes kinnitus, et USA lähtub Gruusia territoriaalsest terviklikkusest, ja teinegi kriitika Moskva aadressil tavarelvastuse piiramise lepingust väljumise pärast. Proua riigisekretär juhtis tähelepanu, et sel sammul võivad olla ettenägematud tagajärjed.



Nädal hiljem saigi maailm (Clinton mõistagi varem) teada Prantsusmaa otsusest müüa Venemaale moodsaid sõjalaevu – tehing, mis muu hulgas tõstab päevakorda kõigi seniste relvastuspiirangute ümbertegemise.



Pariisi (ootamatu) otsus üksnes viitas niigi nähtavale: maailmas käib suur jõudude ümberpaiknemine ja niisuguses tempos, et üsna varsti peab selles kõige aktiivsemalt kaasa lööma USA number 1. Siis hakkame rääkima Obama välispoliitikast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles