Pärnu-Jaagupi on Eesti vanimaid kihelkondi

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahenurme.
Vahenurme. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu-Jaagupi kant oli muinasaegse Kõrve (Korbe) kihelkonna tuumik ja asus maakondliku liigituse järgi muistsel Läänemaal. Kirikukihelkond moodustati siin kohe pärast maa vallutamist ordurüütlite poolt, sest kirikule allutatud kihelkonnast on kirjalik märk juba aastast 1241. Iselugu, kas on uhkuse asi olla esimeste seas vaenatud. Konkreetne teade siinsest preestrist pärinebki märksa hilisemast ajast, aastast 1325.  


Kirikukihelkond ise kujunes hiljem Pärnumaa kihelkondadest üheks suuremaks, jäädes pindala poolest (664 ruutkilomeetrit) alla ainult Saarde kihelkonnale, mis oli üle 1000 ruutkilomeetri suur. Seevastu oli Pärnu-Jaagupi kihelkond hoopis tihedamini asustatud. Sellest annab tunnistust mõisateküllus: Pärnumaa 87 mõisast asus 18 Pärnu-Jaagupi kihelkonnas.



Peale Pärnu-Jaagupi kirikumõisa oli siin üheksa rüütlimõisat (Are, Halinga, Kaelase, Kaisma, Kõnnu, Libatse, Pööravere, Roodi, Vahenurme) ning kolm riigimõisat (Enge, Parasmaa, Vee) ning viis kõrvalmõisat (Uduvere, Sõõrike, Kergu, Kangru, Annamõisa).



Tagatipuks veel kolm karjamõisat, mida päris mõisateks ei loeta, kuna need ei moodustanud õiguslikus mõttes omaette üksust ja olid mõne muu mõisa koosseisus.



Riigimõisad kuulusid riigile, kirikumõisad kirikule, rüütlimõisad olid aadlike eraomandis.



Pärnu-Jaagupi kiriku hoone arvatakse olevat viimane katoliku kirikuks ehitatud pühakoda Eestis enne usupööramist, nagu Audru kirik on väidetavalt esimene otse luterlaste pühamuks ehitatud kirik.



Pärnu-Jaagupi kivikiriku ehitamise aastaiks antakse 1531-1534, kuid Pärnu-Jaagupi koguduse kodulehel on üles tähendatud aasta 1499, sest siis mainitakse Vana-Pärnu kinnisturaamatus Korbe kirikhärrat. Kirikule 1695. aastal ehitatud torn hävis pikselöögist 1885. aastal, torn sai oma tänapäevase kuju 1907. aastal.



Kihelkonna territoorium on jagunenud kolme valla vahel. Umbes pool omaaegsest kihelkonnamaast kuulub nüüd Halinga vallale, Are mõisa ümbrus jääb Are valda ning  kihelkonna idapoolsed alad Kaisma ja Kergu ümbruses on pärast Kaisma valla liitmist osa Vändra vallast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles