Omaaegne juugendkaunitar vajaks rikast kosilast

Nadezhda Tishtshenko on elanud Pikk 16 majas 28 aastat.

“Muretsen maja pärast, siin elab praegu seitse peret, viis neist on korteri erastanud,” rääkis Tishtshenko.

Korteri perenaine teadis seda, et tegemist on raudteelaste majaga, mida pole aastaid remonditud. Ta näitas lagunevate akendega juugendstiilis verandat, kus kuivatatakse pesu, ja tube, mille kõrgus on neli meetrit ja 20 sentimeetrit.

“Kuurilgi on uhke galerii, hoiame seal puid, vahelagi on vist päris mäda,” lausus naine.

Juhtmed süttisid

Tishtshenko näitas krundil asuvat betoonist valatud ringikujulist ja mitmemeetrise läbimõõduga vana basseini, mille võiks korda teha.

“Aga meie aed, mis kesklinnas on haruldus, on paras läbikäiguhoov, sest aed on lagunenud ja nii politseinikud kui maja taga asuva prokuratuuri töötajad kõnnivad julmalt otse läbi aia, et kergema vaevaga Pikale tänavale pääseda,” seletas Tishtshenko.

Elaniku sõnade kohaselt haldab praegu maja haldusfirma Minu Vara Lääne, kuid eelmise 15 aasta vältel, kui makse kogus Kesklinna Elamu, ei kulutatud maja korrastamiseks õieti sentigi.

Raudteel pöörmeseadjana töötanud Eha Kerb rääkis, et maja laguneb seest ja väljast.

“Mõne nädala eest oli teisel korrusel tulekahju. Süttinud elektrijuhtmed põlesid nagu ilutulestik, naabrinaise uks põles ja mina hüüdsin aknast appi,” jutustas Kerb. Naise sõnade kohaselt juhtus see hommikul, aga läinuks tuli öösel lahti, oleks maja võinud maha põleda.

Kerb näitas räämas aeda, mille suurus on ligikaudu 2000 ruutmeetrit, ja jutustas, et ühe korteri omanik ei saa maad erastada, sest tema korterist viib trepp juugendmaja torni.

“Talle öeldi, et ta peab torni erastama, ehkki seal ei saa ju elada ja olla, sest kõik on mädanenud. Mis ta selle torniga peale hakkab,” laiutas naine käsi.

Kehv asukoht villale

Maja vasakpoolne tiib on Pärnu linna vara ja see on renditud kirjastusele Mandala. Firma tegevdirektor Andres Pinka nentis, et maja võiks olla ilus, kui see korras oleks. “Kes seda remonti siin rahastaks, kui elanikel pole vahendeid ja linnal puudub huvi,” lausus Pinka.

Kuni majas asuvad korterid, ei hakka keegi oma raha hoone renoveerimisele kulutama. “Kaks miljonit kuluks hoone tühjaks ostmisele ja viis miljonit korda tegemisele,” pakkus Pinka.

Pinka meelest on majal kehv asukoht. Oleks see niisuguses kohas kui Ammende villa, siis ehk oleks selle vastu suurem huvi. Kui hoone ehitati, polnud Pärnus veel nii suurt liiklust.

Pärnu linnavalitsus ehitas sel sügisel kirjastusele uue trepi ja sepisväravatega kena helerohelise juugendstiilis aia. Selline aed võiks loogiliselt võttes paikneda ümber terve maja. “Piirdeaed ehitati muinsuskaitse nõuete kohaselt,” sõnas Pinka.

Arhitekt Rein Raie pidas erakordseks, et raudteelased sellise uhke juugendstiilis maja ehitasid. Raudteeliiklus tuli Pärnusse 1896. aastal.

“Tavalised raudteehooned on kroonustiilis ehitised. Kes võis aga rajada sellise ehisaia ja purskkaevuga hoone, pole uuritud. Isegi plankaed on ehtsas juugendstiilis, taastasime selle vana puitaia jäänuste põhjal,” selgitas Raie ja soovitas stiilipuhast juugendplanku lausa vaatama minna.