Tagasihoidlik vanem naine peab lähiajal oma kodu jätma, sest vastavalt notariaalsele lepingule läheb tema maja Ingrid Mõisa 150 000kroonise võla katteks müüki.
Ravitseja Ingrid Mõis jätab tuttava koduta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõis küsis Juhanilt (nimi muudetud - E. V.) 100 000 krooni laenu möödunud sügisel.
Tal oli raha väga kiiresti vaja, kokkulepe oli, et ta maksab poole aasta pärast 150 000 krooni tagasi. Alguses tahtis ta laenu saada ilma igasuguse tagatiseta, lihtsalt usalduse peale, rääkis Juhan. Aga minu nõue oli, et leidku ikka tagatis ja kaks käendajat.
Mõne aja pärast Mõis helistanudki, et tal on tagatiseks maja ja käendajad olemas. 29. oktoobril sõlmiti notariaalne leping, Mõis kohustus 150 000 krooni tasuma 29. aprilliks, viivisemääraks jäi üks protsent päevas.
Tagatiseks oli maja ühes Pärnumaa alevis, üks käendaja sellesama maja omanik, teine keegi Mõisa Audrus elav tuttav.
Usaldasime teda
Ühes Pärnumaa alevis nägusas silikaattellistest majas elav vanem naine on juhtunust täielikus segaduses ega oska öelda, mis edasi saab.
Naine ei soovi oma nime lehtesattumist, saatusliku lepingu asjaoludest, mis tema ja ta pere koduta jätab, on aga nõus rääkima.
Selgus, et Mõisaga on naine tuttav juba aastaid, kuid esialgu puudutasid suhted vaid taimedega ravimist, milles naine Mõisa väga hindab.
Rahalised suhted tekkisid ülemöödunud aastal, kui Mõis laenas naiselt esmalt 7000 ja siis 5000 krooni. Need summad on tänaseni maksmata.
Möödunud sügisel tulnud Mõis äkitselt jutuga, et tal on vaja kiiresti 100 000 krooni raha laenuks võtta ja seda saab teha vaid siis, kui on midagi panti panna, näiteks maja.
Laenuvajadust põhjendanud Mõis sellega, et vajab raha äri käivitamiseks, nimelt on ta peagi avamas oma kliinikut Shveitsis.
Olulist rolli oma maja pantimisega nõustumisel mängis naise hinnangul see, et Mõis oli end kogu aeg varaka inimesena näidanud.
Kui Mõis mullu Pärnus ühes Riisika tänava majas üürilisena elas, rääkinud ta, et kavatseb selle maja peatselt ära osta.
Seda, et Venezuela miljonär Harry Männil olevat Mõisa vanaonu, teadis naine samuti. Selles valguses tundus 100 000 krooni 50protsendilise intressiga laenamine tühiasjana ja maja panti andmine hea tuttava abistamisena, mis endast mingit ohtu ei kujuta.
Ta ütles, et tal on vara küll, aga pantida sellist vara ei saa, rääkis naine ja kinnitas, et olevat ise Mõisal näiteks ikoonegi näinud.
Kadunud nagu vits vette
Veel möödunud nädalal olid Mõis ja tema tõttu tõenäoliselt peagi majata jääv naine kontaktis, Mõis lubanud asja ära klaarida. Sel nädalal kõlab ühelt varem Mõisa kasutuses olnud mobiiltelefoni numbrilt, et see pole kasutuses, teine on pidevalt välja lülitatud.
Naine on Mõisa ka otsimas käinud, kuid tulemusteta.
Tänaseni pole Mõis 150 000kroonisest võlasummast, mis aprilli lõpust kasvab umbes 1000 krooni päevas, maksnud sentigi.
Ka Juhanile on ta korduvalt lubanud, et võlg saab makstud, kuid viimastel päevadel pole naine enam kättesaadav ja Juhan asub lähipäevil tagatiseks antud vara realiseerima. Selleks piisab vaid täituri poole pöörduda.
Majaomanikule on Juhan selle nädala lõpuni aega andnud, et võib-olla saab naine ise kelleltki laenata ja võla tasuda, siis jääb maja alles.
Lõpuks ei palunud ju mina seda tagatiseks panna, ütles Juhan. Aga tegelikult on Mõis kelm, kes inimesi osavalt ära kasutab, lisas ta.
Kui maja müügist saadav raha laenu ei kata, tuleb ülejäänu hüvitada käendajatel, kellest üks on seesama majaomanik.