Varblas on mitu maja, mis võiksid kanda tahvlit kirjaga, et seal on veetnud lapsepõlve kirjanik Karl Ristikivi, kuna teenijatüdruku vallaslapsena pidi poiss ema töökoha vahetudes aina rändama.
Karl Ristikivi elupaika Varblasse sünnib muuseum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühte Ristikivi lapsepõlve peatuspaikadest - Uue-Varbla mõisasse - rajab seal praegu elav Kaskede perekond Varbla valla muuseumi, kus leiab jäädvustamist Ristikivi mälestus. Kahte poega kasvatavad Ivi ja Rene Kask elavad mõisas seitsmendat aastat, Ivi suguvõsa on aga selles majas elanud juba 1924. aastast.
Lemmikkohaks pööning
Karl Ristikivi sündis Varbla kihelkonnas 1912. aasta 16. oktoobril. Tema ema Elisabet Ristikivi oli teenijatüdruk, Karli sünnitas ta 33aastasena Kadaka külas Sipka talus.
Läinud sajandi 20. aastatel sattus Karl aastaks või paariks elama Uue-Varbla mõisa. Ehkki mõisas ei ole säilinud ilmselt ühtegi tulevasele kirjanikule kuulunud asja, meenutatakse tänagi Ristikivi sealveedetud aega, seda mitte ainult muuseumistendil.
Nimelt oli noorukese Karli seltsiliseks temast mõni aasta noorem mõisa perepoeg, Ivi Kase vanaisa Rudolf Schär.
Vanaisa rääkis meile tihti, kuidas nad Karliga mängisid ja alatasa pööningule raamatuid lugema pugesid, meenutas Ivi.
Enamasti olevat poisid pööninguvaikusesse peitupugenuna lugenud saksakeelseid ajaloolisi romaane. Rene Kask rääkis, et papa olevat Ristikivi ajaloolisi romaane lugedes ikka hõiganud: Karl on kõik maha vuntsinud saksa raamatute pealt, mida pööningul lugesime!
Ivigi uuris lapsepõlves vanavanematel külas olles pööningul peituvaid varasid, kuid raamatud olid sealt juba kadunud.
Läinud sügisel Ristikivi sünniaastapäeval käisid siin Tartust Ristikivi muuseumi ja seltsi liikmed, nemadki uurisid pööningut, jutustas Ivi.
Fotosid Ristikivi lapsepõlvest Varblas säilinud ei ole. Küll on Kased oma majja sisse seatud muuseumi seinale riputanud vanaisa Rudolfi koolipildid ja tõenäoliselt võib mõnel grupipildil lastesummas olla Karli näolapikegi. Paraku ei suutnud isegi Tartust Ristikivi muuseumist kohale sõitnud inimesed öelda, milline neist tulevane kirjanik on.
Kes oli poisi isa?
Ristikivi klassikaaslastest on teadaolevalt elus vaid Varblas elav Anna Brand.
Varblas on eakamad inimesed ikka Ristikivist lugusid rääkinud. Loomulikult andis kõneainet vallaslapse isa mõistatamine. Poisi isa ei ole tänaseni teada ning külas on liikvel mitu oletust. Üks juttudest väidab, et poisi isa oli Läänemaa mees Juhan Tänav, kelle täpne koopia Karl olnud.
Vanaisa Rudolf väitnud aga raudkindlalt, et Ristikivi isa oli Nehatu parun. Ju papa oli Karliga sel teemal rääkinud ja sealt ta seda fakti teadiski, sõnas Rene.
Rene kõneles mõisamajast ja seal elanud perekondadest tunni ning jutu lõppu ei paistnud ikka. Ivi lisas muigega, et mees teab naise esivanematest, Shveitsist Eestisse rännanud juustumeistritest, ja nende mõisahoonest temast hulga enam.
Mälestuskivi Ristikivile püstitati Varblas 1987. aastal. Rene mainis, et tore oleks mõisahoonelegi kinnitada silt Siin elas kuulus kirjanik, aga kolhoosiajal kannatada saanud maja taastamistööd on alles pooleli.
Mõisa kunagises peegelsaalis läinud suvel avatud muuseumi tahavad Ivi ja Rene tulevaks suveks sedavõrd üles kõpitseda, et võiks suure tee äärde välja panna turiste ligijuhatava sildi.
Ehkki mullu ei teinud Kased muuseumile muud reklaami, kui riputasid kuulutuse Varbla teadetetahvlile, sattus sinna hulk inimesi. Palju käis mõisas baltisakslaste järeltulijaid, kes Eestis oma juuri otsivad.
Kevadel tahab Ivi avada muuseumis käsitöötoa ja Rene unistab sinna koguda Ristikivi kõigi teoste esmatrükid.
Varblast ära
14aastaselt lõpetas Ristikivi Varbla kuueklassilise algkooli ja läks õppima Tallinna kaubanduskooli. 1936. aastal asus ta Tartu ülikoolis geograafiat õppima.
1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, sest vabatahtlikuna ootas teda staabitöö ja oli lootus rindele minekust pääseda. Peagi põgenes Ristikivi Soome ja sealt Rootsi. Tagasi sünnikohta Ristikivi ei jõudnudki, ta suri 1977. aastal Stockholmis.
Küll võivad huvilised tuleval suvel Varblasse sattudes üles otsida Uue-Varbla mõisa ning kirjaniku lapsepõlveradu uudistada ja proovida 80 aasta tagustelt fotodelt leida säravaks kirjanikuks sirgunud noort Ristikivi.