Seajahil kütt laskis noore karu

Aasma oli tol õhtul põlluservas metssiga varitsemas.

“Nägin looma lähenemas ja võtsin ta sihikule, olin kindel, et see on metssiga,” seletas Aasma. “Ühtäkki nägin, et tegu on karuga. Et meil oli karu laskmise luba ja oli räägitud ka ühest mesitarusid rüüstavast otist, vajutasin päästikule.”

Lask tabas looma kukla taha ja tappis ta silmapilkselt.

“See, et mahalastud karule kohe ligi ei maksa minna, paistab küll õige olevat,” rääkis Aasma. “Umbes kakskümmend minutit pärast tabamust hakkasid looma tagajalad tõmblema, ta oleks tahtnud nagu roomama hakata, ometi oli ta kindla peale surnud.”

Karu kaalus sada kilo ja oli väljasirutatuna sabast ninani ligi kaks meetrit pikk. Loomast tehakse topis.

Võib-olla lasti vale karu

Rahnoja jahiseltsi peamees Aadi Saar ütles, et tema nägi tänavu karu esimest korda 18. juunil. “Hiljem märkasime suure karu jalajälgi korduvalt,” lisas ta. Jäljed olid puhastatud kuivenduskraavi pervel, kus loom käis ilmselt vett noolimas.

Pärast seda, kui sealkandis hakkas üks karu mesinike mesitarusid tühjaks sööma, andis Pärnumaa keskkonnateenistus Rahnoja ja Kurgja jahisektsiooni jahimeestele karu laskmise loa. Rahnoja kütid passisid nüüd looma iga päev.

Karu, kes pühapäeva õhtul oma teekonnal otsa sai, ilmus Rahnoja jahimeeste alale umbes nädalapäevad tagasi ning inimesed nägid teda inimasula lähedal liikumas veel surmapäeva hommikulgi.

Jahimeeste arvates tuli karu inimasulate lähedusse, sest on väga kuiv aeg ja metsloomad liiguvad seetõttu toidu- ja veeotsingul harilikust rohkem ringi.

“Me ei oska praegu kindlalt öelda, kas see oli sama karu, kes mesilaid ründas, sest tegu oli väga noore loomaga,” ütles jahisektsiooni esimees Saar.

Aasma, kes looma sisikonda uuris, tõdes, et tema magu oli täis õunu ja sipelgaid, mitte mett. Seega võidi hukata vale karu, kes lihtsalt tuli nisupõllule maiustama ega käinudki mesitarudest matti võtmas.

Õunad olla karude üks meelispalasid, kuid paraku saab neid ainult aedadest, kuhu ettevaatlikud karud inimesi peljates tavaliselt ei ilmu. Nüüd tuleb lihtsalt oodata, kas mesitarude rüüstamine jätkub.

Karusid on metsas veel

Tänavu loendati Pärnumaa metsades 37 karu. Kõige rohkem elab neid Kilingi-Nõmme metsades - neliteist. Viis karu teatakse olevat Nigula looduskaitsealal, kaheksa isendit Kaismal, kuus Pööraveres, üks Varblas ning üksikuid loomi on kohatud mujalgi.

Pärnumaa keskkonnateenistuse jahindusala peaspetsialist Ado Seimoja ütles karud olevat küllalt liikuvad loomad, mistõttu on nende täpset arvu raske kindlaks teha, kuid poolesaja ringis võib karusid siin ringi liikuda küll.

Praegu on Pärnumaal veel üks kasutamata karujahiluba, mida pole siiani ühelegi jahisektsioonile välja antud. Kurgja jahimeeste karu laskmise luba kaotas aga Seimoja jutu järgi kehtivuse kohe, kui üks karu naaberpiirkonnas Rahnoja jahimeeste poolt tapeti.

Mullu ei kütitud Pärnumaal ainsatki karu, tunamullu lasti maha üks. Laskjaks oli endale kalli tuusiku ostnud ja Saksamaalt siia karujahile sõitnud jahimees.