Pärnu muuseumis on 27. märtsini avatud näitus “Vabaduse kullakoormad”, mis meenutab 90 aasta eest toimunud sündmust, kui Venemaa andis Eestile üle esimesed kullakoormad, mis Tartu rahuga kokku lepiti.
Kullakoormaid näeb veel kaks nädalat
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
16. märts 2010, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Pole palju öelda, et see kuld pani aluse Eesti riigi majandusele,” märkis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, lisades, et seesama kuld aitas aluse panna taasiseseisvunud Eestile, kuna Tartu rahu õigusjärgse riigina anti taasiseseisvunud Eestile välismaa pankades olnud riigikuld tagasi. Ilmselt poleks seda pidanud tegema, kui riik oleks taastunud näiteks Tartu rahulepingut mitte aluseks võttes.
“Tegu on ajaloosündmusega, mida Eesti Vabariigi kontekstis on raske üle hinnata,” ütles Vunk.
Tartu rahulepingu artikkel XII sätestas Eestile 15 miljoni kuldrubla üleandmise, sellest kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda kuu ja ülejäänud seitse miljonit kahe kuu jooksul pärast rahulepingu ratifitseerimist riikide poolt. Esimesed kullakoormad jõudsid Moskvast Eestisse 1920. aasta 15. märtsil.
Näitus on valminud Pärnu muuseumi ja Eesti Panga koostöös. Kasutatud on mõningaid hiljuti ilmsiks tulnud seni avalikustamata fotosid ja kullasaadetiste Eesti-poolsete julgestajate mälestustekilde.
Vaatajaile antakse tasuta raamatuke, kus on kirjas kulla üleandmise ja Eestisse toimetamise lugu koos fotodega, mis näituselgi üleval.