Pärnu: Mida suutsid põllumeestest pankurid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal olid põllumehed ettevõtlikud panganduseski. Pärnumaa põllumeeste majandus- ja krediidiolude korraldamiseks alustas 1926. aasta sügisel tegevust Pärnumaa Põllumeeste Ühispank. 63 asutajaliikmega pangal oli 1939. aasta lõpuks 1342 liiget. Pea ühed ja samad mehed (Sumeste, Messimas, Tallo, Lippmaa) juhtisid panka edukalt ja näiteks 1939. aasta lõpuks oli puhaskasum 12 291 krooni.
Üüriruumide ebasobivus sundis mõtlema oma hoone ehitamisele. Pangamaja projekteeris hilisem Pärnu peaarhitekt Jaagup Linnakivi.
Ehitamist alustati 1938. aastal. Uues majas oli esimene tegutsemispäev 1939. aasta 28. oktoober, kuid pangahoone õnnistati alles 3. märtsil 1940. Mõistagi oli neis pangaruumides kaasaegne sisustus.
Hoone alumine korrus renditi välja. Näiteks asus seal autobussifirma Pavel, Pass ja Kiidemaa kontor.
Pärast võimuvahetust suvel 1940 pank natsionaliseeriti. Hiljem on selles hoones tegutsenud paljud asutused ja organisatsioonid, seal on toimetatud isegi ajalehti.
1974. aastani pesitsesid pangamajas linna partei- ja komsomolikomitee, millel hoidis silma peal Rüütli platsil seisnud Lenin (nii selgitasid irvhambad), seejärel rahvakontrollikomitee, haridusosakond, spordikomitee. Alumisel korrusel oli aastakümneid rõivakauplus.
Uuel ajal kõrbes kunagises põllumeeste panga majas Pärnu Kommertspank koos hoiustajate rahaga. Praegu tegutseb majas Rüütli 51 ridamisi asutusi ja firmasid.
Olaf Esna