Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ütles kõnealust näitust iseloomustades, et Eesti Vabariigi sünniloos on 1918. aasta 23. veebruaril Pärnus ette loetud iseseisvusmanifesti kõrval muidki tähtsaid sündmusi, mis on Pärnuga seotud või sündinud pärnumaalaste osavõtul. Üks selliseid on Venemaalt kulla Eestisse toimetamine 1920. aasta märtsis-aprillis ja sellest näitus "Vabaduse kullakoormad" jutustabki.

Sõja võit


Mõistagi ei andnud Venemaa Eesti Vabariigile 15 miljonit tsaariaegset kuldrubla heast tahtest. Selle kulla võitles Eesti välja Vabadussõjas Venemaa vastu ja kasutas seda noore riigi sõjajärgse majanduse jaluleaitamiseks.

Kuld vaieldi Venemaalt välja Tartu rahukõnelustel, mis lõppesid 2. veebruaril 1920, ja rahulepingu 12. artiklis sätestati 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile. See oli kahjutasu Venemaa poolt Eestile tekitatud sõjapurustuste eest ning Vene põgenike ülalpidamise eest. Sellega nõustudes tunnistas Venemaa end Vabadussõjas kaotajaks ja võllanali sellest, et Eesti armee on ainuke maailmas, mis on sõja Punakaardiga võitnud, polegi tuulest võetud.

Mõndagi on väljas esimest korda

Venemaalt Eestisse kullatoomise lugu on Pärnu muuseumis eksponeeritud näitusel saanud lisadetaile varem avaldamata fotode näol ning lisandunud on sündmusest osavõtnute mälestusi, mida varem pole avalikustatud. Pikemalt on peatutud just esimesel kullavooril, mis Eestisse jõudis 15. märtsil 1920.

Loo aluseks on näituse korraldajad võtnud tollase kullavoori ülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused. Kibbari albumist on pärit seitse fototki.

Kümme väljapanekut ilmestavat ülesvõtet on teinud 9. polgu fotograaf August Tamm.

Kokku on eksponeeritud veerandsada fotot.

9. polk, mis oli komplekteeritud Pärnumaa kaitsepataljonist, hoidis kunagist rindelõiku Narva taga ja selle väosa sõduritele andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesande tuua 6,2tonnine kullasaadetis Jam-burgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus - Komarovkasse.

Osa fotomaterjalist pärineb ühelt vendadest Parikastest, kelle fotod asuvad hoiul Eesti filmiarhiivis.  

Näitusel on kasutatud Mihkel Mälgu meenutusigi. Mälk oli pärit Pärnumaalt Pikavere külast ja osales kõnealuses sündmuses 19aastase noorukina, teenides 9. polgu õppekomandos, kus ta sattus valvama kullarongi Komarovkast kuni Balti jaamani. Mälk oli üks neist sõduritest, kes kullakaste rongile laadis.

Ajalehtki platsis


Näitusel on vähem kõneldud Tallinna Teatajast, tollasest pealinna päevalehest, mis oli oma reporteri kullavoori saatjate hulka sokutanud ja sellest sündmusest oma 16. ja 17. märtsi numbris kirjutab.

Jamburgis, kus kuld hobuveokitesse laaditi, oli lehemees samuti kohal. Ta nimetab oma loos, et igasse vankrisse laaditi üheksa kasti ja iga koorma juurde astus kaks sõjariistus punakaartlast. Sellest kõnelevad muudki meieni jõudnud mälestustekillud.

Huvitav on järgmine ajaleheartikli lõik.

"Punakaartlaste hulgas on mõned eestlased," kirjutab ajakirjanik. "Ka üks ratsaväe ohvitser, narvalane, ja teine ohvitser, kes ennemalt Tallinnas (---) polgus teeninud. Nüüd on ka punases väes ohvitseridel iseäralised tunnused - punased tähed - teenistusastme suuruse järele mütsi ees."

Ajaleht võrdleb Vene punaväelasi Eesti sõduritega.

"Ei või ütelda, et Vene sõjaväelased just väga armetud välja oleksid näinud," märgib Tallinna Teataja, "kuid ometi torkab silma suur vahe, kui nad kõrvuti astuvad meie kaitsesalgaga, kes nii oma ülesastumise kui ka välimusega sootuks teise mulje jätab, mida Vene mehed tähendamata ei jäta, meie omasid kotka poegadeks nimetades."    

Vene soldateid pani tähele ja kirjeldas leitnant Jüri Kibbargi.

"Oli märgata, et meie meeste riietus oli parem," meenutab Kib-bar. "Hobused olid neil  ka kurnatud, meie omad olid parema väljanägemisega. Venelased tulid ja vaatasid huviga minu hobust. See oli sinihall lapiline ruun ja ratsahobusena väga kena."

Raha pandi tallele


"Vabaduse kullakoormad" kirjeldab esimese kullavoori jõudmist üle Eesti-Vene piiri ja teekonda Tallinna. Näituse korraldajad märgivad, et "hetkest, mil kullavoor Eestisse jõudis, on leitnant Kibbari mälestused muutunud väga nappideks".

"Ilmselt on see tingitud tagasijõudmisel tekkinud pingelangusest, mis mälus neid sündmusi enam nii täpselt talletada ei lasknud," kirjutatakse näitust saatvas raamatukeses, mida vaatajaile tasuta kaasa pakutakse.

Unustamisest tekkinud lünki aitavad näitusel täita polgufotograaf Tamme pildid ja rongi juures oodanud filmimehe Parikase ülesvõtted.

Kui saadetis kaheksa miljoni kuldrublaga kell 19.55 Tallinna jõudis, laaditi see kolmele veoautole.

Balti jaamast Eesti Panga juurde suundunud kullavoori ees sõitis sõiduauto erikomisjoni liikmetega. Tallinna Teataja väitel saadeti veoautosid "kuulipildurite roodu kaitse all, kes autode ees ja taga käis". Nii jõuti vahejuhtumiteta praeguse Eesti Panga hoone ette.

Näitusel eksponeeritakse muu hulgas riigikassa juhatajalt rahandusministrile edastatud dokumendi suurendatud koopiat.

Sellest dokumendist loeme, kuidas Venemaa kuld Eestis tallele pandi: "Teatan, et riigikassa poolt on Eesti-Vene rahulepingu XII artikli punkt 1 täitmiseks nimetatud erikomisjoni poolt vastuvõetud 15 miljonit kuldrubla. Raha on paigutatud väikestesse kotikestesse a 10 000 rubla ja hoiule antud Põllupanga teraskambri. Teraskambri uks on lukustatud kolme võtmega ja riigikassa peavalitsuse ja riigikontrolli nr 1 pitsatiga pitseeritud.

Võtmed on minu käes hoiul. Kulla juure võib ainult minu korraldusel ja kontrolööri juuresolekul pääseda."

Samas dokumendis palus riigikassa juhataja rahandusministrilt edasisi korraldusi kullakambrisse pääsemise ja võtmete hoidmise kohta.

Ülejäänud kuld jõudis Venemaalt Eestisse aprilli keskpaigas.

Tartu rahu sätestas Venemaalt Eestisse üleantava kulla piiriletoimetamise tähtajad: kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda kuu jooksul ja seitse miljonit kuldrubla kahe kuu vältel pärast rahulepingu riikide poolt ratifitseerimist. Venemaa ratifitseeris lepingu juba kaks päeva pärast selle sõlmimist, Eesti asutav kogu tegi seda 13. veebruaril 1920.

"Vabaduse kullakoormad" on Pärnu muuseumis 27. märtsini, siis läheb see Eestis rändama.

Kuldmünte näeb ainult Pärnu muuseumis.

Mõistagi on välja pandud ainult mõni tsaariaegne kuldmünt ja arusaadavalt pole tegu nendesamade kuldmüntidega, mis 90 aasta eest Eestisse jõudsid, kuid samasugustega küll.