Kilingi-Nõmme rahvatantsijad tutvustasid väliskülalistele meie rahvuskultuuri. Foto: Urmas Luik

Laupäeval avas rahvusvaheline seltskond kõnede ja lipuheiskamisega Kilingi-Nõmme lipuväljakul sündmuste ahela, mille tänavusuvine keskpunkt on esimest korda Eesti ja Pärnumaa väikelinn.

Tegu on juba seitsmendat aastat käiva kaheteistkümne Euroopa väikeasula liikumisega, kus igal suvel on üks liikmeist teiste võõrustaja.

Kilingi-Nõmme suve täidavad konverents riigi ja omavalitsuste koostöö teemal, mitu rahvusvahelist festivali, noortelaager.

Sügisel plaanivad liikumises osalevad külad-väikelinnad minna ühisele kolm kuud vältavale karavanituurile läbi 52 väikeasula Euroopa 25 riigis, tõstmaks külaelu väärtused ja traditsioonid laiemale kõlapinnale.

Melu algas päikest täis päevas

Reede õhtul kohale saabunud ja peredesse elama paigutatud delegatsioonid üheteistkümnest riigist kogunesid koos linnarahvaga laupäeva keskhommikul Kilingi-Nõmme lipuväljakule, kus sõna võtsid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Song ja kultuurikülade liikumise algataja, hollandlane Bert Kisjes.

“Euroopa kultuurikülade liikumise algusest, 1999. aastast oleme igal aastal tutvunud erineva kliima, looduse, inimeste, nende keele ja ajalooga. Igal pool tehakse omamoodi süüa, erinev on inimeste temperament. Pärast kuut aastat usume, et igaühe tee on just tema jaoks õige,” märkis Kisjes avasõnades.

Pargi teepoolsel küljel lehvisid tosina riigi lipud, paberlippudega olid tähistatud linnavalitsuse aknadki. Pärnu poolt sissesõitu ilmestasid külade vapid, Viljandi poolt tulijaid tervitas puidust tahutud silt metsapealinna tiitliga.

Eesti hümni ja “Ood rõõmule” saatel heisati trikoloori kõrvale Kilingi-Nõmme triibuline lipp. Üle tee pargis elati kaasa kohalike rahvatantsijate lustakale esinemisele, mille kohta Kisjes märkis, et lindude sädin, päikesekollane, mururoheline, rahvariiete rõõmus punane ja särav valge andsid päevale erilise värvingu.

Seejärel suunduti kaitseväe puhkpilliorkestri saatel rongkäigus äsja uue välimuse saanud klubisse, mille väikeses saalis astusid lauluga üles Kilingi-Nõmme lasteaia lapsed ja muusikakooli akordionistide ansambel.

Öeldi tervitussõnu ning arutati ettevalmistuste tegemist sügiseseks ringsõiduks. Valminud oli videofilm Kilingi-Nõmmest, mis andis külalistele nende asukohast esimese meeleoluka pildi.

“See liikumine on kindel tunnistus sellest, et Euroopa Liidus ei käi elu ainult linnades, vaid küladeski. Leian, et liikumine peaks leidma suuremat tutvustamist Euroopa Liidus,” märkis Aivar Õun, kes tõi kaasa tervitused parlamendist.

Lõunaks pakuti hernesuppi, silgupraadi ja Eesti veini, mille järel sõideti tutvuma ümbruskonna vaatamisväärsustega. Kes tahtis, sai laupäeva õhtul suveaias bändi saatel tantsida ja suurelt ekraanilt Eurovisiooni vaadata.

Pühapäev läks konverentsi tähe all, kohaliku rahva oli liikvele pannud maanteest suveaiani looklev kevadlaat. Kaubakeskuse ülakorrusel sai uudistada metsloomade topiste näitust. Bussijaamaesisel vulises kuumas ilmas kosutav purskkaevuvesi.

Väliskülalised, kellega õnnestus vestelda, kinnitasid kui ühest suust, et külade liikumine on nende jaoks silmaringi rikastav ettevõtmine. Paljusid eile kohal olnuist seob aastatepikkune sõprus, mis laienenud perekondade tasandile.

Kilingi-Nõmme sattus külade liikumisse linna volikogu esimehe Kalle Kiipuse kaudu, kes on siiani siinpoolne eestvedaja.

Liikumine väärtustab külaelu

“Poeg oli vabatahtlikuna ühes Tšehhi asulas kirikut restaureerimas ja sattus kokku kohaliku vallavanemaga, kes oli organiseerimas konverentsi. Too oli huvitatud, et võiks ju tulla siit ka keegi. Konverentsil tutvusin Kisjesiga, kes oli just loomas seda liikumist. Sattusime jutu peale. Neil oli plaan võtta asula Iirimaalt, kuid siis hakkas huvi pakkuma eksootiline Eesti. Nii see ettepanek tuli,” seletas Kiipus.

Esimene kokkutulek oli kohe järgmisel aastal Wijk aan Zees Hollandis. Algul üheteistkümne asulaga liitus paar aastat hiljem Kirchheim Austriast.

Mingeid konkreetseid piiranguid liikmeksolekule pole, liikmesasulate elanike arv kõigub kolmesajast kuue-seitsme tuhandeni. Külad-väikelinnad eristuvad üksteisest kultuuri omapära ja traditsioonide poolest, mis teebki liikumise osalejaile huvitavaks.

Kuue aastaga on välja kujunenud tuumikseltskond, kes igal aastal jällenägemisrõõmu tunneb ja sõprust kaasalöömisega ülal hoiab. Teine osa inimestest vahetub, andes teed uutele asjast huvitatuile.

Reedest tänaseni toimunud konverentsiga külaskäigul osalesid mittetulundusühingute, organisatsioonide, initsiatiivgruppide, omavalitsuste esindajad. Peatselt aset leidvail festivalidel käivad juba suuremad grupid, mille seltskond on väga kirju: folkloori viljelejaist-esitajaist lihtsate külaelanikeni.

“Festivalidel annab iga grupp kontserdi, degusteeritakse toite ja jooke, tutvustatakse oma tooteid käsitöölaadal,” kirjeldas Kiipus.

Nii nagu tänavu tulevad inimesed esinema siia Euroopa küladest, on varem käinud Kilingi-Nõmme tantsijad-lauljad-iluvõimlejad esinemas sealseil festivalidel.

Kiipus kinnitas, et liikumine pole pelgalt söömine-joomine ja kooskäimine, oluline koht on vaimutöölgi. Üks selline väljund on konverentside korraldamine, mida läbivad teemad on eelnevail aastail olnud turism, vesi, looduskaitse.

“Konverentside eesmärk on eelkõige silmaringi avardada, ka see on väärtus. Elamine peredes annab kohalikust kultuurist ja elust hoopis reaalsema pildi, kui seda saaks turistina hotellist hotelli käies,” tähendas Kiipus.

Välja on töötatud Euroopa külade harta, koostatud raamat liikumise kohta. Liikumise peaeesmärke on propageerida külaelu vastukaaluks (suur)linnastumisele. Seda eesmärki kannab sügisene eurotuur läbi külade, millest plaanitakse teha film ja välja anda ajakiri.