Eesti ühed tublimad noored väitlejad Sandra Sillaots (vasakul) ja Age Tomson peavad enne maailmameistrivõistlusi palju iseseisvalt õppima. Liisu Krass

Tomsonit ootab selline kohtumine ees juba sel kuul, Sillaots sõidab rahvusvahelisele võistlusele septembri alguses.

Kaks formaati, kaks võistlust

Eilsest kuni 5. augustini kestavad Karl Popperi formaadis väitluse maailmameistrivõistlused Bulgaarias Smolyanis, kuhu saabub keskkooliealisi väitlejaid 30 riigist. Eestit esindavad sel aastal tartlased Agnes Urbanik ja Martin Mets Hugo Treffneri gümnaasiumist ning pärnakas Age Tomson.

Sandra Sillaots koos tallinlastest viieliikmelise tiimiga, kuhu kuuluvad veel Kaspar Kelder, Elise Saulus, Martin Kiik ja Viktor Nikonov, võtab osa väitluse MMist, mis toimub 5.-15. septembrini USAs Washingtonis.

Kui Karl Popperi formaat on peamiselt levinud Ida-Euroopa riikides ja selles väitlevad kõik Eesti noored põhikoolides ja gümnaasiumides, siis maailmameistrivõistluste formaati kasutatakse ainult MMil, mis tagab rahvusvaheliselt võrdse olukorra. Formaadid nõuavad väitlejalt erinevaid oskusi. Esimese puhul on olulised argumentide põhjendatus, piisav hulk tõestusmaterjali ja kõne loogika, aga MMil hinnatakse kõrgelt sellele lisaks väitleja isiklikku kõnelemisstiili.

Osa teemasid on teada, et noored saaksid nendeks valmistuda ja end targemaks lugeda, teised selguvad pool tundi enne väitluse algust kohapeal. Karl Popperi formaadis väideldakse tänavu teemadel “Valitsus peaks lubama ususümbolite näitamist avalikes kohtades” ja “Väljendusvabaduse piiramine on siis lubatud, kui see õhutab vägivalda”. MMi teemad kuuluvad poliitika, eetika, keskkonna ja majanduse valdkonda.

Eraldi kategooriad on võistkondadele, kes ei kõnele inglise keelt emakeelena.

MMile saavad parimatest parimad

Tomson valiti väitlusvõistkonda parimate kõnelejate seast Eesti meistrivõistluste arvestuses. Sillaotsale tuli ihaldatud koht maailmameistri tiimis keerulisemalt kätte. Talvel kuulutati välja konkurss, kuhu tuli saata motivatsioonikiri. Sellele järgnes kokkusaamine, tuli teha lühikesi kõnesid inglise keeles.

“Meid oli algul 24, siis valiti 11, kellega hakkas pikem treeningprotsess. Peaaegu iga nädalavahetus väitlesime,” kirjeldas Sillaots pingelist kevadet, mis kulmineerus maikuus, kui tehti teatavaks viis USAsse sõitjat.

Kuigi neli aastat väitlusega tegelnud Tomson pole enne maailmameistrivõistlustele minekut oma kaaslastega ühe tiimina väidelnudki, võis ta südamerahus öelda, et tal on hea võistkond.

Sillaots, kellel väitlemise praktikat kolme aasta jagu, uskus, et kui ta enne sügist veel tööd teeb ja silmaringi laiendab, jõuab ta tugevale keskpärasele tasemele.

“Maailmameistrivõistlustel on tiime, kellel on selline aksent, et neist ei saa midagi aru või nemad ise ei saa midagi aru, aga on neidki, kes räägivad ainult kulda,” oskas neiu olukorda kirjeldada varem MMil käinud väitlejate kogemuste põhjal.

Kuigi siiamaani pole MMil ükski Eesti tiim veerandfinaali pääsenud, jäi eelmine kord sellest ainult üks hääl puudu, aga inglise keelt emakeelena mitte kõnelevate riikide arvestuses sai eestlaste meeskond mullu kolmanda koha.

“Nüüd meile muudkui korrutatakse, et see aasta tuleb lõpuks veerandfinaal ära,” sõnas Sillaots.

Tavavaidlustes musta valgeks ei räägi

Sillaotsa võlub väitlemise juures kõige enam taustteadmiste uurimine ja omamine, mis ei jookse kunagi mööda külgi maha.

“Klassikaline vastus on loomulikult, et väitlus annab oskuse oma arvamust argumenteerida ja ilusasti välja öelda, aga minu meelest on seal palju muudki,” ütles Sillaots. “Mul on tekkinud tugev oma arvamus. Väitlemine õpetab nägema asja mitut tahku, see hoiab ära, et oleksin liialt radikaalne ja raiuksin oma teemat, üritan pigem näha ka asja teist poolt.”

Tomsonit köidab väitlemise juures intelligente vaidlemine. “See, et mulle meeldib väidelda, ei tähenda, et mulle meeldiks iga päev vaielda,” sõnas ta. “Pole nii, et tahan alalõpmata musta valgeks rääkida, ka siis, kui näen, et inimesel on õigus.”

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: