Pärnu teatri- ja muusikarahvale jagus Eesti teatri aastaauhindu

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on Erki Pehk ja Endlas 2007. aastal lavale toodud Bizet’ ooperi “Carmen” nimiosatäitja Huiling Zhu.
Pildil on Erki Pehk ja Endlas 2007. aastal lavale toodud Bizet’ ooperi “Carmen” nimiosatäitja Huiling Zhu. Foto: Ants Liigus

Eesti teatri auhindadele kandideeris tänavu rekordarv Pärnu Endla teatri inimesi, kokku olid Endla lavastused või töötajad esindatud üheksas nominatsioonis.


“Ballettmeistris” tavalisest mühkamist kangelaseks areneva peategelase kehastamise eest parima meesnäitleja preemia saanud Ago Anderson on oma rolli kohta öelnud, et Harald/Erik oma patriootlikkuse, tõsimeelsuse ja usuga on talle väga armsaks saanud.



“Ballettmeistri” edu jätkub


Sõnalavastuste alal auhindu jaganud žürii liige Pille-Riin Purje ütles kommentaariks, et meesnäitlejate konkurents oli tasavägine ja väga tugevad rollid teistel nominentidelgi.



“Anderson oli meesnäitleja preemia nominent eelmisel aastal osatäitmisega lavastuses “Janu” ja meil tekkisid žüriis veidi erinevad arvamused,” seletas Purje. “Mõni pidas “Janu” rolli tugevamaks, mõni ”Ballettmeistri” oma. Esimeses oli roll selle võrra raskem, et paljut pidi vaikides selgeks tegema, “Ballettmeistris” on mänguvõimalusi rohkem. Rolli areng toimus väga huvitavalt, peategelase muutumine, väike ohtlikkus, saatanlikkus ja samal ajal taipamatus on Andersonil hästi peenelt, hea huumoritunnetusega ja ometi üle pingutamata välja mängitud.”



Ago Anderson pälvis eelmisel sügisel ka Helmi Tohvelmanni auhinna, mis antakse loominguliselt silmapaistvale näitleja, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust. Andersoni tõsteti esile kui liikumatult ja liikudes tragikoomilist, südamlikku, eheda ja kerge kehakeelega näitlejat.



“Mulle tundub, et Andres Noormetsa lavastused on Andersoni ampluaad palju avardanud,” arvas Purje. “Näiliselt võivad tema rollid olla küll koomilised, aga neis on nii palju värve ja väljendusvahendeid, et see on näitlejale just kasuks tulnud.”



Auhinnatud sai ka “Ballettmeistri” autor Urmas Vadi, kes viis koju algupärase dramaturgia auhinna. Žürii kiitis näidendit kindla ja isikupärase vormi eest, mille sees pulbitseb ajalugu kui elus ja ettearvamatu võimaluste virvarr.



Ooperisündmus Pärnus


Erki Pehk pälvis muusikalavastuste auhinna Pärnus toimuva festivali PromFest järjepideva kunstilise juhtimise ning 2009. aasta maikuus Endla teatris lavale toodud Massenet’ ooperi “Thaļs” eest.



Pehk ütles auhinna vastuvõtmisel, et jagab tunnustust kogu PromFesti meeskonnaga, kelle koostööta see muusikasündmus toimuda ei saaks. Ta on olnud PromFesti kunstiline juht juba 2003. aastast ning festivaliga seotud Klaudia Taevi konkursi kunstiline juht 2001. aastast.



Žürii liige Raili Sule sõnutsi hindas žürii kõrgelt nii Pehki pidevat tööd PromFestiga kui eelmisel kevadel etendunud ooperit “Thaļs”.



“Thaļs” lavastati esimest korda Eestis ja selle muusikaline ning kunstiline terviklahendus oli väga hea,” kommenteeris Sule. “Pehk on teinud suurt tööd, tuues aasta-aastalt festivalile välislauljaid ja juhtides suurprojekti. Mul on hea meel, et Estonia ja Vanemuise professionaalsete kollektiivide kõrval sai tunnustuse Pärnu.”



Klaudia Taevi konkursi president Toomas Kuter nimetas Pehki heas mõttes vana kooli meheks, kes teeb PromFesti tänapäeva kultuuriruumis harvaesineva andumuse, aatelisuse ja kvaliteediga.



“Erki jaoks on see elutöö ja minu arvates oleks ta ammu pidanud selle preemia saama,” ütles Kuter. ““Thaļs” oli tema ja kunstnik Madis Nurmsi idee ning see imeilusaga muusikaga lavastus kujunes Eesti ooperimaastikul suursündmuseks. Pärnule tähendab palju, et siin tuuakse lavale ooper koos orkestri ja rahvusvaheliselt tunnustatud solistidega. Soliste toob Pärnusse PromFesti raames toimuv Klaudia Taevi konkursski, mis omakorda tähendab Pärnu pääsemist muusikalinnana paljude riikide teatrite ja muusikaakadeemiate kaardile. Selle väärtus kasvab ajapikku.”



Aastapreemiaid antakse välja alates 1961. aastast, 1996. aastast rahastab aastaauhindu kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles