/nginx/o/2010/04/01/341414t1hbb62.jpg)
Porised teed ergutavad autode klaasipesuvedelike müüki, kanistri saab kaasa haarata toidupoestki. Tarbija peab valiku tegemisel arvestama, et peale hinnaerinevuse on vahe toodete mürgisuses ja lõhnas.
Kuidas valida auto aknapesuvedelikku
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
1. aprill 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnakas Olev Udras ütleb end olevat häiritud, et toidupoed müüvad kõrvuti söögikraamiga metanooliga aknapesuvedelikke.
Ostja
“Veel on pärnakatel meeles metanoolitragöödia, kui etanooli asemel joodud metanool tappis ja sandistas inimesi. Nüüd on toidukauplustes müügil metanooli baasil valmistatud autoklaasipuhastusvedelik,” muretses Udras. “Metanool aurustub niisama hästi kui teisedki alkoholid, et see on lõhnatu, ei tunne me seda. Sissehingamise oht on igal autojuhil, kes kasutab metanooliga segu. Autode tuuleklaaside alt imeb ventilaator salongi koos välisõhuga pesuvedeliku auru.”
Metanooliaurude sissehingamisest tingitud tähelepanu nõrgenemine võib Udrase arvates olla viimasel ajal sagenenud liiklusõnnetuste põhjus, kui auto on justkui täiesti põhjuseta kaldunud vastassuuna vööndisse või kraavi.
Terviseamet
Terviseameti spetsialist Natali Promet sõnas, et kauplustes peab keemiakaup olema toiduainetest kindlasti eraldi.
Metanooliga klaasipesuvedelike pakendid peavad olema tihedalt suletud ja varustatud lastekindla turvasulguriga.
Terviseameti keemia kesklabor on mõõtnud metanoolisisaldust sõiduauto kabiini õhus ja tulemused näitasid, et 15 minuti jooksul oli keskmine kontsentratsioon 211,8 mg/m³ ehk ligi kaks kolmandikku töökeskkonnas lubatust (350 mg/m³ 15 min jooksul).
Kaupmees
Professionaalseid autode puhastusvahendeid riiki toova Car Brite autokeemia spetsialist Hanno Sarna ütles, et klaasipesuvedelikud võib jagada kolme kategooriasse, millest metanooli baasil valmistatud on kõige mürgisemad. “Need koosnevad metanoolist, veest, pesuainest, värvist ja vahel paneb tootja lõhnaainet juurde,” loetles ta.
Sarna tõdes, et metanool on mürgine ja kui selle auru suures koguses sisse hingata, võib inimene uimaseks muutuda, aga asjatu on hirm, et õige kasutamise korral autos aurude sissehingamine tapaks või muudaks pimedaks.
Inimestele vähem mürgised on etanooli ja isopropanooli baasil valmistatud segud. Ometi müüakse neid Eestis vähe. Sarna sõnutsi ostavad inimesed hinnanguliselt 95 protsendil juhtudest just metanooliga aknapesuvedelikke, sest need on poole odavamad.
“Pealegi on etanooli baasil valmistatud puhastusvedelikel tugev ja paljude meelest ebameeldiv lõhn ning nende pesemisomadused kipuvad olema kehvemad,” lausus Sarna. “Plussiks on kindlasti, et etanooli aurud pole nii mürgised kui metanooli omad.”
Nii soovitabki Sarna neil, kes tahavad lõhnatut aknapesuvedelikku, valida just metanooliga toode. “Sajaprotsendiliselt ma väita ei saa, et metanooliga vahendid ei haise, sest eks tootjad kasutavad eri puhtusastmega toorainet. Väga odaval metanooliga tootel võib olla tugevam lõhn kui kvaliteetsemal tootel,” selgitas ta.
Kindlasti tasub talvist klaasipesuvahendit ostes jälgida pakendile märgitud külmumistemperatuuri. Siin aga tuleb arvestada, et see number ei tähenda, milliste kraadide juures toodet kasutada, vaid milliste kraadide juures vedelik kinnises anumas ei jäätu.
Püsivate soojade ilmade saabudes võib hakata kasutama suviseid klaasipesuvedelikke. “Need on sisuliselt seebiveed, mille koostis pole mürgine, ja reeglina on need heade pesuomadustega,” iseloomustas Sarna.