Kalev Vilgats: Abhaasia eestlaste saatus Eestis

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

1881. aastal jõudsid Musta mere rannikule Suhhumi eestlaste maakuulajad, et valida abhaasidest tühjaks jäänud aladelt endale sobiv maatükk. Lühikese ajaga lõi eestlaste kogukond Kaukaasias õitsele.


Paljud neist opteerusid 1920. aastate algul Eesti kodakondsusse, osa represseeriti süütult 1937-1938, kui eestlased kuulutati NSV Liidus rahvavaenlasteks.



14. augustil 1992 puhkes Gruusia-Abhaasia rahvuskonflikt, mille lahvatamises sõjategevuseks oli oma osa Venemaal. Eesti Vabariigi valitsuse toel korraldas migratsiooniamet päästeoperatsiooni. Kolme lennuga toodi Eestisse 170 inimest. Hiljem on Kaukaasiast juurde tuldud, kuid ka sinna tagasi mindud just kliima pärast.



Siiani on lahendamata Abhaasia eestlastest maha jäänud vara kompenseerimise probleem.



Kui Gruusia president käis Eestis, tegi Pärnu Postimees osa Abhaasia eestlaste palvel Eesti presidendi kantseleile ettepaneku, et Toomas Hendrik Ilves kolleegiga kohtudes käsitleks Abhaasia eestlaste vara teemat. Presidendi kantselei ei pidanud isegi tarvilikuks vastata. Samuti jäi tulemuseta kiri rahvaste õiguste eest seisjale Andres Herkelile.



Abhaasia eestlaste kompensatsiooni küsimus tuleks lahendada Eesti-Gruusia valitsuskomisjonil, paraku pole kedagi, kes teeks ettepaneku.



Abhaasia eestlaste evakueerimisest ajaloolisele kodumaale möödub varsti kaks aastakümmet. Kellena nad ennast siin tunnevad, kas kodanike või põgenikena?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles