Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:
Kas tööandja peab töölepingu lõpetamise päeval täitma kõik rahalised kohustused töötaja ees?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kehtiv töölepingu seadus (TLS) ei erine kõnealuses küsimuses varasemast.
TLSi 84. paragrahvi 1. lõikest selgub, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
Töölepingu lõpetamise päeval peab tööandja töötajale maksma töölepingu lõpetamise hüvitise (näiteks koondamisel ühe kuu keskmise töötasu), saada oleva töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise, tasu majandustulemustelt ja tehingutelt.
Osundatud sätte 2.-4. lõikes on nimetatud erandid selle kohta, millistel juhtudel ja kui kauaks võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata.
Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib edasi lükata kuni kuueks kuuks. Ositi täidetavate tehingute puhul mitte kauemaks kui aastaks.
Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab üle poole aasta, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata kuni kaheks aastaks. Erandite kohaldamise kokkulepe tuleb sõlmida tööandja ja töötaja vahel kirjalikult.
Aeg-ajalt tööandjad eri põhjustel ei maksa töötajale töölepingu lõpetamise päeval saada olevaid tasusid. Siinkohal ei tohi töötaja unustada, et töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast hakkavad kulgema nõude esitamise aegumistähtajad.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse 6. paragrahvi 1. lõikest järeldub, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganile on neli kuud. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Näide: kui töölepingu lõpetamise päeval töötajale saada olevat töötasu välja ei makstud, on nõude esitamise tähtaeg kolm aastat; töölepingu lõpetamise hüvitise (koondamine, töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu) ja kasutamata puhkuse hüvitise nõude esitamise tähtaeg on neli kuud.
Rahaliste kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on lepingu teisel poolel ehk töötajal õigus nõuda võlaõigusseaduse 94. paragrahvi ja 113. paragrahvi 1. lõike alusel viivist, mille suurus on 0,0129 protsenti päevas tasumisele kuuluvalt summalt.
Kui tööandja ei saa mingisugustel põhjustel töölepingu lõpetamise päeval rahalist kohustust töötaja ees täita, tuleks selle kohta koostada dokument. Siit peab nähtuma rahalise kohustuse suurus, millistest tasudest ja hüvitistest see koosneb, ning tähtpäev, millal tööandja oma kohustuse täidab.”