Enno Selirand, Hingeabi Assotsiatsiooni Usaldus president, psühholoog

Pärnu zontade tervisekonverentsil eelmisel reedel oli põhiteemaks kogu pere vaimse ja füüsilise tervise säilitamine. Üks esineja oli usaldustelefoni teenistuse kauaaegne vedaja Enno Selirand, kes rääkis üksindusest ja üksildusest tänapäeva ühiskonnas.

Enno Selirand, rääkisite oma ettekandes, et kogu maailmas kasvab noorte enesetappude arv, süveneb usalduse defitsiit ja inimeste üksildustunne. Milles on asi?

Kapitalistlikus ühiskonnas kipub raha tihti normaalseid peresuhteid asendama, pole aega ühise pika laua taga pere ja sugulastega kokku saada. Ka on meedia loonud uue kuvandi üksikust vabast inimesest eduka karjääri ja mullivanniga. Edu nimel pidevas konkurentsis elades ei saagi tekkida sügavamaid sõprussidemeid või inimlikke lähisuhteid, see ongi üks kurja juur. Üksildus põhjustab aga varem või hiljem emotsionaalse kriisi, millest ei osata väljapääsu leida ning suitsiid võib tunduda ainsa päästva lahendusena.

Oma kogemustele toetudes võin öelda, et üksindus on kirgastav, aga üksildus tappev. Inimestele on väga oluline kedagi usaldada. Kui kõik on enesesse kapseldunud, pole enam kellegagi rääkida või keegi ei kuule, mida sa räägid, võib juhtuda ka see, mis juhtus hiljuti Soomes. Koolitulistaja päästis valla oma eheda ugri viha.

Olete töötanud nõustajana kaua aega. Kuidas on inimeste mured 20 aasta jooksul muutunud? Kui olulised on helistajatele majanduslikud probleemid?

20 aastat tagasi olid telefonikõned võrdlemisi lootusrikkad. Oli unikaalne aeg, inimestel oli iseseisvuse, oma riigi loomise unistus ja see oli väga positiivne.

Praegu on meil tavaline kapitalistliku maailma riikide probleemistik: üksildus, võõrandumine, vildakad inimsuhted.

Majanduslik toimetulek ei sõltu rahanumbritest, see mure võib olla ka inimesel, kelle kuusissetulek on 70 000 krooni. Üks riigi aktsiaseltsi juhatuse esimees, kelle kuupalk ulatus 150 000 kroonini, on väitnud, et ta tuleb vaevalt ots otsaga kokku. Samal ajal oleme “Pealtnägijas” näinud seda Võrumaa meest, kes saab pensioni 1500 krooni ja ostab selle raha eest veel lastekodulastele mänguasju.

Mis inimesi kõige rohkem rõhub?

Üksildus. Kõige jubedam on üksi olla näiteks klassikollektiivis nn sõprade keskel. Enesetapud algavad sellest, et kaob hingeline kontakt maailmaga, miski ei tundu enam siduvat.

Noorte inimeste puhul on raske see, et infotulv on talumatult suur. Eelmised põlvkonnad elasid hoopis teistsuguses infoühiskonnas kui praegused 16aastased ja me ei ole midagi teinud nende hingeelu turvamiseks. Emad-isad ei oskagi sellist tuge ja kasvatust pakkuda, sest nemadki pole sellises maailmas varem elanud.

Filmis “Matrix” näidatud virtuaalse ja reaalse maailma segunemine on juba praegu käes, aga inimesed pole selleks valmis. Teismelistel, kes ei suuda veel reaalsest maailmastki aru saada, on eriti raske tõelise ja virtuaalmaailma erinevusi mõista. Paljudele ei jõua kohale, et kui rate.ee-s on seksikas pilt üleval, ei tee see sind veel superstaariks. Ent kui ka virtuaalsed uksed on suletud ja isegi MSNis pole kellegagi suhelda, on noor veel rohkem üksi.

Kuidas usaldustelefon saab aidata?

Ligi 20 aastat tegutsenud usaldustelefon on üks päästepaat, millele võib loota, kui kõik teised võimalused on ära proovitud. Kui noor pole leidnud sõpra, vanematel pole aega, koolikaaslased ja õpetaja ei mõista ning koolipsühholoog pole aidanud, on veel üks koht, kus abivajajat alati kuulatakse.

Saavutuseks peame seda, et pika tegevusaja jooksul saadud töökogemuste põhjal sündis usalduskõnedele vastaja ehk telfori kutsestandard. Praegu osutame kiiret psühholoogilise abi teenust usaldustelefoni numbril 126 iga päev 17-3 ja venekeelsel numbril 127 samuti iga päev 19-23. Lisaks psühholoogilisele abile anname neil numbritel kuriteo ohvritele informatsiooni abi võimalustest, mida osutavad pädevad riiklikud ja ühiskondlikud instantsid.

Tunnen rõõmu, et käivitunud on noorte usaldusliin numbril 646 6666, meeskonnas on 30 spetsiaalse väljaõppe saanud noort telforit, kes oskavad abivajajatega nüüdisaegsete mõistete ja terminite keeles suhelda. Tulevikuvisioonis tahame noortenõustamist korraldada ka veebipõhiselt ja MSNi teel ehk minna sinna keskkonda, mida noored kõige rohkem kasutavad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: