Möödunud karmil talvel langes keskkonnaametile teadaolevalt mitmes järves lahustunud hapniku tase kalade jaoks alla kriitilise piiri, mistõttu kalad võisid hukkuda. Hindamaks võimalikke tekkinud kahjusid, ootab keskkonnaamet elanikkonnalt teateid veekogude äärest leitud surnud kalade kohta.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Aimar Rakko sõnul võib siiski arvata, et kuigi talv oli karm ja lumi paks, oli kalade elu veekogudes üsna hea, sest olukorra võis päästa sügisene kõrge veeseis.
“Kui tänavu tuli teateid mõne järve kohta, siis võrdluseks võib tuua 2002. aasta talve, kus veeseis oli madal ja ummuksisse jäämine märksa massilisem,” ütles Rakko.
Möödunud talvel jäid ummuksisse näiteks Tõhela, Prossa ja Klooga järv, kus vaatamata jää lumest puhastamisele ja aukude raiumisele, esines kalade hukkumist. Samalaadseid teateid on tulnud üksikute teiste veekogude kohta. Eelpool nimetatud järved on ka varem mõnel talvel ummuksisse jäänud.
Tihti jääb jääkaane all olevas veekogus kalade suremine märkamatuks. Talve laastav mõju võib ilmsiks tulla kevadel vahetult pärast jääkatte lagunemist. Tuule poolt kaldasse uhutud surnud kalad on üks tunnistus järve ummuksisse jäämisest. Kuna sel perioodil kiirenevad lagunemisprotsessid ning oma osa “saagist” võtavad linnud ja loomad, kaovad jäljed kalade suremisest üsna kiiresti.
Seetõttu ootab keskkonnaamet infot pärast jääkatte lagunemist mõne veekogu ääres leitud surnud kaladest, et kasutada saadud andmeid kalastiku taastamiseks vajalike asustamisplaanide tegemisel. Info võib edastada meiliaadressil info@keskkonnaamet.ee või telefonil 730 2250.