Nagu jänes valgusvihus

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Kunagi valimistel kandideerinud ja valimisvõitluse üle elanud Aime (nimi muudetud) tõdeb: “Olin nagu jänes valgusvihus ja see ajas mu närvi. Läks aasta, enne kui rahutud unenäod ja ärevus hinges taandusid. Aga õppisin teisiti mõtlema, ennast ja oma tegemisi eemalt, võõra pilguga vaatama.“

Poliitikasse Aime enam ei kipu. Ometi ei taha ta rääkida erakondadevahelisest võitlusest, vaid hoopis läbielatust, mis temale kui värskele pürgijale osaks sai.

„Kuidas käitub jänes valgusvihus?“ küsib Aime ja vastab ise. „Hakkab jooksma, aga ei taipa, milleks. Juhtub, et loomake pöörab end ringi ja sööstab korraga tuledele otse vastu. On juhuseid, kus hallivatimees jääb lihtsalt seisma, sest segadus temas on halvav. Märkan, et igal valimisel toimub mõne kandideerijaga midagi niisugust. Aga tahan rääkida siiski endast.“

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles