Helga teeb seda igal aastal. Tuleb jõe äärde, laseb kitsa musta lindiga köidetud krüsanteemikimbu vette, istub kaasavõetud padjale ja vaatab, kuidas voog hellitab lillekimpu seda vahetevahel paigal keerutades ja siis taas edasi viies. Järjest lähemale kohale, kus aastaid tagasi uppus juba meheikka jõudnud poeg.
Tellijale
Hingedepäev on Helgale oluline kergendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Miks sa küll seda tegid? Miks?“ Sedagi küsib ta endalt iga kord, justkui ootaks vastuseks midagi muud, kui tal juba teada on. Silmanurka tuleb pisar ja naine tunnistab endale, et teadis ette sedagi, et nutab. Aga see on rituaal, mida ta ootab ja vajab.