Kolme Pärnu huvikooli võimalik liitmine tekitab elevust

Arutelude põhjal, kus kolme huvikooli töötajate küsimustele vastab Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Andrus Haugas, võib järeldada, et teema on kuum. (Huvikoolides toimunud arutelude stenogramme saab lugeda interneti andmebaasist.

Et Pärnu muusikakool, kunstikool ja Kunstide maja on linna omandis huvikoolid, mis tegutsevad huvikooli seaduse alusel, on kõige õigem ametiisik teemakohastele küsimustele vastama abilinnapea Jane Mets.

Kas vastab tõele, et huvikoolide liitmine on ette nähtud Pärnu linna arengukavas? Kaks huvikooli - tehnika- ja loodusmaja - on juba ühendatud. Kas on olemas kabinetivaikuses tehtud kindel otsus koolide liitmise kohta?

Pärnu haridussüsteemi arengukavas on räägitud kaunite kunstide valdkonnas tegutsevate huvikoolide tegevuse ümberkorraldamisest. See ei tähenda aga, et linnavalitsusel oleks kindel plaan nende koolide suhtes midagi jõuga muuta. Kuigi ühena võimalustest oleme arutanud koolide liitmist, peame seda mõistlikuks juhul, kui pooled seda muudatust toetavad. Praegu on see rida kavva kirjutatud pigem selleks, et algatada selleteemaline diskussioon.

Pärnu huvikoolide võrk on üks Eesti paremaid. Seda näitavad nii tulemused kui see, et palju käiakse siin selles valdkonnas kogemusi omandamas. See ei tähenda, et me ei peaks pidevalt mõtlema tulevikule. Ajad muutuvad ja linnavalitsuse kohus on muutustega arvestada.

Lapsevanemad on avaldanud soovi muuta õppekavade valik senisest paindlikumaks ja suurendada nende arvu. Vanemate ootused ei ole samad mis kümme või 20 aastat tagasi. Oodatakse nii laiemat valikut lapses huvi äratamiseks ja hoidmiseks kui hilisemat ainete juurdevõtmist, kui lapse huvid ja plaanid on selgemalt välja kujunenud.

Pärnu lapsed saavad seda osaliselt teha praegugi, käies korraga mitmes huvikoolis. Ülejäänud omavalitsused toetavad üldjuhul vaid ühes huvikoolis käimist ja nende laste võimalused on seetõttu piiratumad.

Linnaeelarve pingelisus järgnevatel aastatelgi sunnib meid otsima viise, kuidas tagada munitsipaalhuvikoolide pakutava valiku maht ja kvaliteet senisest väiksemate kuludega. Siin on eesmärk selgelt see, et valik ei tohi kahaneda. Kokku saab hoida ainult ressursi efektiivsema kasutamisega.

Kaunite kunstide huvikoolide vahelise koostöö ja sellest sündiva sünergia suurenemine oleks kasulik kõigile asjaosalistele, eelkõige õpilastele.

Idee koolid liita saadi Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumist (TVHK). TVHK on asutuste kogum, kuigi ta on üks munitsipaalüksus. Seal on osakonnad: lasteaed, põhikool, gümnaasium, muusikakool, kunstikool. Laps saab samas asutuses tegelda kõige endale huvi pakkuvaga.

Mõte on teha Pärnus samalaadne üksus, mille alluvuses tegutseksid Pärnu muusikakool, kunstikool, Kunstide maja. Kas saab ikka omavahel võrrelda TVHKd ja Pärnu kolme toimivat huvikooli? TVHK on lapsevanemate poolt tugevatel kristlikel alustel loodud kool, millele ajapikku on kasvanud lisad.

Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi näitest on räägitud ainult ühel põhjusel: kui jõutakse ühise otsuseni ja tõdetakse, et kolm kooli tuleks tõepoolest liita, peame selleks leidma sobiva vormi. Ja kuna oleme seda meelt, et sellised suurepärased kaubamärgid, nagu näiteks Pärnu muusika- ja kunstikool, ei tohiks Pärnu kultuuriruumist kaduda, oleme mõelnud Vanalinna hariduskolleegiumi mudeli peale. See võimaldaks liita koolid nii, et säiliksid liidetavad. Nad jääksid toimima uue asutuse osakondadena.

Kas siin pole ohtu, et taas tekib kombinaatasutus? Kõik vajalikud muudatused saaks teha olemasoleva struktuuri raames. Kas on vaja luua katusorganisatsioon stiilis Pärnu Koolide Sihtasutus?

Kui haridusosakond koostöös koolidega jõuab arusaamisele, et me suudame leida muud lahendused, ei ole meil põhjust koolide liitmisest rääkida. Eesmärk on arvestada muutunud ootustega.

Andrus Haugas on öelnud kohtumisel muusikakooli rahvaga, et ühendamine on vajalik, et mitte kaotada mingit kooli täielikult, et liitmine ennetab mõne huvikooli sulgemist. Kas asjalood võivad nii kujuneda?

Reaalsus on see, et Pärnu linna majanduslik seis on jätkuvalt pingeline ning paraku ei pruugi järgmised aastad kergemad tulla. Pigem vastupidi. Seetõttu on meie kohus mõelda selle peale, kuidas tagada Pärnu huvikoolide pakutavad võimalused kitsamates oludeski. Me peame käima reaalsusest vähemalt ühe sammu võrra ees. See peaks välistama olukorra, kus me oleme sunnitud midagi majanduslikel põhjustel sulgema ega saa midagi asemele pakkuda.

Kes seda ühinemist edasi arutama hakkavad: kolme kooli direktorid, õppealajuhatajad ja haridusosakonna ametnikud? Töörühma kui sellist vist veel pole? Teema vajab pikaajalist sisulist analüüsi.

Puudub ühiskondlik diskussioon Pärnu huvihariduse korralduse üle ega ole ära kuulatud õpetajate, õpilaste, lapsevanemate, loovisikute arvamust.

"Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004-2015" muudatused on suunatud avalikustamisele ja me ootame kõiki asjalikke ettepanekuid sellel teemal.

Kas saab eri eesmärgiga koole liita? Pärnu muusika- ja kunstikooli eesmärk on kasvatada loovisikuid, kuid Kunstide maja siht on pakkuda õpilastele harrastustegevust vaba aja veetmise näol.

Pärnu muusika- ja kunstikool on professionaalseid muusikuid ja kunstnikke kasvatavad õppeasutused. Kunstide maja korraldab laste ja noorte harrastustegevust, mis on üks aktiivse puhkuse vorme.

Ei ole õige väita, et osa huvikoole pakub "erilist" huviharidust ja teine osa vaid harrastustegevust vaba aja veetmise näol. Kõik huvikoolid, mis võimaldavad huvihariduse omandamist, tegutsevad üleriigiliselt ühtsetel alustel ja täidavad samu eesmärke ning ülesandeid. Alused on määratud "Huvikooli seaduse" ja "Huviharidusstandardiga".



KOMMENTAAR

Toomas Kivimägi: Koolide liitmine on risk

Pärnu muusikakooli, Pärnu kunstikooli ja Kunstide maja liitmine pole otsustatud. On kaks põhjust, miks see teema üldse laual on. Esiteks: järgmise aasta Pärnu linnaeelarve eeldab põhitegevuse kulude vähendamist veel, mistõttu otsime kohti, kust oleks võimalik administreerimiskulusid vähendada. Teine on asja sisuline külg: on argumente, mis räägivad liitmise poolt.

Liitmise vastu räägib asjaolu, et vähemalt Pärnu muusikakooli ja kunstikooli näol on tegemist tunnustatud ja professionaalselt kõrgel tasemel koolidega. Ehk iga muudatus võib muuta olukorra nii paremaks kui halvemaks. Risk muuta ümberkorralduse käigus hea asi halvemaks on suurem kui halva asja puhul.

Kokkuvõtvalt: minu hoiak ühtib tunnustatud muusikakorüfeede mõne päeva eest saadetud kirjas toodud mõttega kaaluda kokkuhoiuvõimalusi olemasolevate asutuste eelarves. Kui see õnnestub, võtame suure tõenäosusega päevakorrast maha nende asutuste liitmise (v.a juhul, kui nad ise leiavad, et liitmine on parem). Kindlasti kavatsen enne lõpliku otsuse langetamist külastada kõiki nimetatud koole ja kohtuda kõigi asjaosalistega, kes seda soovivad.