Kommentaar: Kreeklastel lubati valetada

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaevalt kreeklaste, täpsemalt Kreeka riigiametite sulitembud meie poliitikutele teadmata olid ajast, kui Eesti sõltus ametliku Kreeka arvamusest Euroopa Nõukogus, OSCEs ning Euroopa Liitu ja NATOsse astudes. Teadsid teisedki, ent isegi praegu ei ütle keegi ametlikult, et pannes näiteks veto Makedoonia pääsemisele (sest riigil on vale nimi!?) NATOsse ja ELi, täidab Ateena Kremli tööriista rolli. Seda paljudes muudeski küsimustes (rahvusvähemused, kommunismi hukkamõist).


Mis aga puutub ELi ja Euroopa Komisjoni aruandlusse, leidub Euroopas veel vanu olijaid, kes külmavereliselt esitavad aastast aastasse blufitud andmeid. Peaasi, et oma raha ja rohkemgi ühiskassast kätte saada. Kui tuletada meelde, kui palju kõikvõimalikke üritusi Euroopa ladvik just Kreeka sooja päikse all korraldab, ei saa läbi sõrmede vaatamine olla kellelegi üllatus.



Juhus pole seegi, et ELi naabrusest koostati esimene programm Vahemere maadele, et oleks, kuhu raha suunata. Majandus, õigemini rahanduskriis tõi nüüd kõik Vana Maailma veesegajad välja ja jääb loota, et olukorra parandavad tegeliku seisu suured kinnimätsijad.



Algul kõlas isegi mõte heita Kreeka välja eurotsoonist, ent siis meenus kõigile, et ausalt rääkides on kriisis muidki riike. Nii hakati tegema ühiseid jõupingutusi.



Kronoloogilises järjekorras minnes kinnitas Ateena kui Kremli Trooja hobuse rolli kõige paremini hätta sattunud Kreeka peaminister ise, tormates kriisi puhkedes (pankroti äärele jõudes) 16. veebruaril esimese sammuna Brüsseli ja Washingtoni asemel (kuhu ta jõudis 9. märtsil) hoopis Moskvasse. Hädas eurotsooni riik otsis abi Kremlilt! Ametliku teate kohaselt mindi arutama ”majandus-, kaubandus-, sõjalisi ja poliitilisi küsimusi”.



Huvitaval kombel tuli Moskvasse ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, kellega George Papandreou seal kohtus. Papandreou ja Vladimir Putini kohtumise järel aga öeldi avalikult, et kreeklane küsis Moskvalt raha ja jäi sellest ilma ehk Putin saatis ta … Brüsselisse.



Kui lugeda teateid, mille järgi Ukrainale antava gaasi hind läheb Moskvale maksma 45 miljardit dollarit, Ukrainale kiiresti pakutavad laenud kolm korda rohkem ja kolme aastaga lubatakse ehitada sild üle Kertši väina, rääkimata Moskva rahaeraldistest Lõuna-Ameerika riikidele, oli Papandreou lootus saada abi Moskvalt loogiline. Pealegi suisa väljateenitud, kui arvestada viimaste aastate käike South Streamiga, mille algatasid Putin ja Papandreou ning viimasena mainitu eelkäija Konstantinos Karamanlis (Burgas-Aleksandropoulose naftajuhe). Just Moskva pakkumised vastu võtnud Kreeka valitsusi võib pidada ELi kavandatud ja Venemaad vältiva Nabucco juhtme ja lõunakoridori rajamise nurjajateks. Ent loodetud vastutasu Moskvalt jäi tulemata ja Papandreoul tuli pöörduda Brüsselisse.



Ühelt poolt oli see loogiline: eurotsooni kriis tuleb lahendada eurotsoonis. Samal ajal oli Papandreou Moskvasse saabumise ajaks Ukrainale uus president valitud ja Kreml valmistus Ukraina ülevõtmiseks. Muidugi polnud Moskva valmis toorainega teenitud raha millekski muuks kulutama. Nädal tagasi kirjutasin siin, et ainuüksi võimalus jätta ehitamata sõjasadam Novorossiiskisse andis Venemaa riigikassale kokkuhoidu 100 miljardit dollarit. Seega võidab Venemaa praegusest kriisist ja Ida-Euroopa geopoliitilisest ümbermängimisest nii poliitiliselt kui majanduslikult.



Kaotajad on aga EL ja Kreeka. Kreekale esitati karmid nõuded vähendada kulutusi ja kuigi Kreeka ametnikud on nädalaid näidanud, et nemad oma - muule Euroopale tihti arusaamatutest - privileegidest ei loobu, tuleb neil nõuetega leppida. Kangesti tahaks loota.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles