Järgmisel nädalal, 15. mail möödub 20 aastat sündmusest, mis sai murranguks Eesti riikliku iseseisvuse taastamise teel. Eesti elas sel päeval oma tavapärast elu. Kes oli tööl, kes ajas äri või tegi poliitikat. Kõige selle kõrval aga kuulati raadiot.
Lugeja kiri: 20 aastat organisatsiooni Eesti Kodukaitse loomisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oli teada, et interliikumine korraldab 15. mail 1990 Toompeal miitingu. Plaanile ei pööratud eriti tähelepanu. Sel ajal korraldasid ridamisi aktsioone ja rahvakoosolekuid Rahvarinne, Eesti Komitee ja intrid. Lähme ajas tagasi, et paremini mõista toimunut.
30. märtsil 1990 alustas tööd vastvalitud Eesti NSV ülemnõukogu. Seal kinnitati ametisse valitsus, mille juhiks sai Edgar Savisaar.
Ülemnõukogu ja valitsus asusid kohe otsustavate muutuste teele. Võeti vastu otsus üleminekuperioodi kohta ja otsus “Eesti riiklikust staatusest”. Kasutusele võeti nimetus Eesti Vabariik ja sinimustvalge kuulutati riigilipuks.
Impeeriumimeelsetele sai sellega ületatud viimane piir. Nii tulid nad 15. mail Toompeale interliikumise miitingule. Käredalt nõuti, et ülemnõukogu tühistaks Eesti riiklikku staatust muutvad seadused ning alluks Moskva nõudmistele.
Rahumeelselt alanud miiting muutus üha närvilisemaks ja vägivaldsemaks. Töölismalevate liidri Mihhail Lõssenko üleskutsel ja õhutusel murdis ülesköetud miitinguliste mass lossi väravatest sisse, pühkides teelt lossi kaitsma toodud 16 Nõmme miilitsakooli kursanti. Nüüd jätkusid hüsteerilised kõned juba lossi hoovis ning ähvardati tungida ülemnõukogu ja valitsuse ruumidesse.
Kell 18.45 kõlas raadios peaminister Savisaare üleskutse: “Interrinde löögirühmad on tunginud Toompea lossi sisehoovi. Toimub riigipööre!” Esimene reaktsioon oli paljudel masendus. Hetk hiljem langetati aga otsus: tuleb minna appi!
Üleskutsele järgnenud minutitel tõttasid tuhanded inimesed kiiresti Toompeale. Lühikese ajaga jõudis lossiplatsile suur rahvahulk. Seda nähes märatsejad taltusid ja lahkusid läbi rahva jäetud kitsa koridori, kaasavõetud loosungeid jalge alla poetades.
“Rahvas on võimu kaitsel väljas ja võim peab vastu. Homme hommikul alustame vabatahtlike kogumist võimu ja valitsushoonete kaitseks,” ütles Savisaar hilisõhtul raadios. Öösel kell kolm võttis valitsus vastu otsuse luua Eesti Kodukaitse.
“See on riiklik kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise organisatsioon,” kinnitas vast loodud organisatsiooni ülemaks nimetatud siseminister Olev Laanjärv.
16. ja 17. mail registreerus ainuüksi Tallinnas Eesti Kodukaitse 6143 asutajat. Samas võeti kaitse alla pealinnas 12 tähtsamat objekti. See oli Kodukaitse algus.
Järgnesid malevate loomine ja meeste väljaõpe, majandus- ning riigipiiri rajamine ning mehitamine, augustiputšiaegne tegevus, osalemine KGB ja EKP hoonete ülevõtmisel, Rummu vangilaagri valve korraldamine, rahareformi julgestamine. Peale selle igapäevane võitlus kuritegevusega.
Elanike turvalisuse tagamiseks alustati regulaarset patrullimist nii Tallinnas kui maakondades.
Kõik see on käidud etapp. Organisatsiooni tegevuse lõpetamisega tekkinud tühikut ei ole suutnud täielikult täita abipolitsei ega naabrivalve.
Kodukaitse loomise 20. aastapäeva tähistamiseks algab laupäeval, 15. mail kell 17 kokkutulek Harjumaal Saku vallas Metsanurme külas.
Registreeruda saab 12. maini kas elektronpostiaadressil kodukaitse@gmail.com, Enn Viidu telefonil 5301 2074, Gunnar Kuusemetsa e-posti aadressil gunnarkuusemets@hot.ee või telefonil 504 0206.