/nginx/o/2021/12/19/14269105t1hce2a.jpg)
Mured, mis igat Eestist hoolivat inimest juba mõnda aega puudutanud on, leidsid taas kinnitust viimases inimarengu aruandes. Suurt osa Eestist ähvardab ääremaastumine, rahva tervis halveneb, noorte võimalused õppida ja elus edasi jõuda sõltuvad järjest enam nende päritolust ja vanemate seisusest, kuid juhterakonnad vaatavad sellest kõigest mööda. Rahvaliit on Eesti murede lahendamist aastaid oluliseks pidanud ja oma seisukohti riigikogus kaitsnud.
Eesti vajab tugevat, hoolivat ja eestimeelset jõudu, kes suudab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, tuua inimestele senisest lähemale arstiabi ning kujundada terveid eluviise. Samuti leevendada vaesust ja luua lastele haridus- ja huvitegevuse toetamisega võrdsed võimalused.
Praegune olukord, kus esmatasandi arstiabi on kättesaadav vaid ravikindlustusega hõlmatud isikutele, ei või kauem kesta. Paikkonniti on esmatasandi abist ilma jäänud viis kuni seitse protsenti elanikest, kes tasuta võivad loota ainult erakorralisele või vältimatule abile. Nii soodustab tervishoiukorraldus sotsiaalset kihistumist, kuigi põhiseadus ütleb, et igal kodanikul on õigus tervise kaitsele.
Hea tervise allikas on täisväärtuslik toit. Mida elukohale lähemalt pärinevad igapäevased toiduained, seda tervislikum on meie söögipoolis. Pealegi tähendab inimeste peibutamine võõramaiste toiduainetega või üleskutse osta sissetoodud liha vähikäiku Eesti põllumehele.
Ei tohi unustada, et toit tuleb maalt. Piima-, leiva- ja lihatootjale on tarbija heakskiitu tarvis nagu õhku: see annab talle kindlustunde ettevõtet arendada ja julgemini tulevikku vaadata. Rahva tervise seisukohalt on tähtis luua meie põllumajandustootjatele samasugused tingimused, nagu kehtivad ülejäänud Euroopa Liidu riikide tootjatele.
Vaid sel juhul oleme suutelised andma oma inimestele taskukohase hinnaga hüva kodumaist toitu ning heaperemehelikult kohtlema Eesti ainulaadset looduskeskkonda. Meie peamised loodusressursid, nagu riigimets ja strateegilised maavarad, peavad kuuluma riigile, neist saadav tulu tuleb panna avalike huvide teenistusse.
Tänapäeva Eestis sõltub inimese tulevik paraku liiga sageli sellest, millises peres või riigi otsas ta on sündinud. Tuleb aru anda, et alusharidus ei tähenda ainult lasteaiakohtade loomist, see eeldab asjatundlikku kasvatust ning lasteaia, kooli ja kodu head koostöödki. Selles peituvad väljavaated muuta praeguseks kohati devalveerunud väärtushinnanguid, mida põhikool kui lapse kasvukeskkond saab kujundada.
Niisama tähtis on avardada laste huvitegevust, et anded areneksid nii maal kui linnas. Vaid sel juhul võime olla kindlad, et noorest kasvab positiivse ellusuhtumisega võimekas spetsialist. Tühi kott ei seisa püsti, seepärast on enesestmõistetav tasuta soe koolieine kõigile lastele. Mõelda tasub sellelegi, kuidas senisest paremini sisustada pikka suvepuhkust.
Näen, et tõsiselt võetav alternatiivne jõud, kes suudab keerata meie riigi tüüri hooliva poliitika suunas, saab tekkida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rahvaliidu ühinemisel. Meie programmides on palju ühist ning kahe organisatsiooni liitumisel tekiks ühtne tugev võrgustik nii maal kui linnas. Loomulikult saab ühinemine tulla kõne alla vaid võrdsete, teineteist austavate partneritena ja mõistagi saavad selle üle otsustada üksnes erakonna liikmed oma kongressil.